Infomaterjalid

Võistluse informatiivse juhendi blankett

Võistlusklassid

Litsentsiinfo

Kiirenduse ABC ja kiirenduse terminoloogia ja kiirendamise protseduur

 


 

Võistlusklassid

Junior Bracket (J/BR) - Bracket klass autodele. Mõeldud võistlejatele vanuses 12-17 aastat. Sõidavad 1/8 miili. Ajalimiit on 8.900-13.600. Klassi tähis J/BR.

Sportsman ET (SET) - Bracket klass autodele. Ajalimiit 1/4 miilil on 15.000 (1/8 miilil 9.65) sekundit ja aeglasemad autod. Klassi tähis SET.
Pro ET (PET) - Bracket klass autodele. Ajalimiit 1/4 miilil on 9.000-14.999 (1/8 miilil 5.75–9.60) sekundit. Klassi tähis PET.

Street A (ST/A) - Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 13.500 (1/8 miilil 8.500) sekundit. Klassi tähis ST/A.
Street B (ST/B) - Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 11.900 (1/8 miilil 7.300) sekundit. Klassi tähis ST/B.
Super Street (SST) - Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 10.900 (1/8 miilil 6.900) sekundit. Klassi tähis SST

Super Gas (SG) - Autode indeksklass. Kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 9.900 (1/8 miilil 6.300) sekundit. Klassi tähis SG.
Super Comp (SC) - Heads-up indeksklass autodele. Kiirem ajaindeks 1/4 miilil on 8.900 (1/8 miilil 5.700) sekundit. Klassi tähis SC.
Outlaw (OL) - „Backhalfitud“ kereautod ja toruraamil autod. Kiirem ajaindeks 1/4 miilil on 7.500 (1/8 miilil 4.500) sekundit. Klassi tähis OL.

Street Bike (SB) – klass tänavasõidu mootorratastele.
Pro Bike (PB) - piiramatud modifikatsioonid lubatud.
Bike Bracket (BB) - klass tänavasõidu mootorratastele.

Litsentsiinfo autodele

Super Comp ja Outlaw klassidel nõutav EAL sõitjalitsents

Sportsman ET, Pro ET, Street A, Street B, Super Street ja Super Gas klassidel nõutav EAL rahvaspordi võistlejakaart.

Et võistleda Junior Bracket klassis on vajalik omada EAL noortelitsentsi. 

 

Litsentsiinfo mootorratastele

Street Bike, Pro Bike ja Bike Bracket klassidel nõutav EMF sõitjalitsents.
Litsentse annab välja võistlusmootorrataste omanikele/kasutajatele/juhtidele Eesti Mootorratta Föderatsioon (EMF)

 

Kiirenduse ABC ja kiirenduse terminoloogia ja kiirendamise protseduur

Mis on drag race?

Drag Race on kiirendusvõistlus, mis peetakse spetsiaalsel kiirendusrajal või selleks kohandatud maanteelõigul või muul asfalteeritud sirgel. Starditakse paarikaupa paigalt ja sõidetakse kindlaksmääratud distants, mis on veerand miili ehk 402.33 meetrit. Võistluse jooksul stardivad sõidukid paaris, igast sõidust elimineeritakse kaotanud sõiduk ja võitnud sõitja sõidab järgmise sõidu teise paari võitjaga kuni alles on jäänud üks sõitja.

Stardile eelneb üldjuhul burnout. Eesmärgiks rehvide soojendamine ja puhastamine pidamise parendamiseks ning rajale kummijuttide jätmine, et saavutada parema haardega pind.

Sõitjad stardivad elektroonilise seadme järgi, mida kutsutakse tavaliselt „kuusepuuks“ või „puuks“, kuna sellel on rida värvilisi tulesid. Stardiks sõidab sõiduk esimese andurini, ehk pre-stage’i – süttib esimene väike tuli. Sõitja liigub edasi järgmise andurini ehk stage’i, mis tähendab, et ta on stardijoonel – süttib teine väike tuli. Kui mõlemad sõidukid on stage’is ehk täpselt stardijoonel, „kuusepuu“ aktiveeritakse. Mõlemad sõitjad keskenduvad „puule“. Olenevalt režiimist, süttivad kolm kollast pirni kas koos või järjest ja 0,005 sekundi pärast roheline.

Startimine enne rohelise tule süttimist toob kaasa tavaliselt kohese elimineerimise, pealtvaatajad näevad siis „puul“ punase tule süttimist.

Mõlema raja sõitjatele mõõdetakse reaktsiooniaega, 60-jala aega, lõppaega ja lõppkiirust. Üldjuhul võidab see, kes esimesena üle finišijoone jõuab.

 

Mis on bracket racing?

Bracket (handicap) Race’is tuleb võimalikult täpselt sõita konkreetne aeg ning sellest kiiremini sõitmine tähendab kaotust. Selles klassis sõidetakse täpsuse peale. Võitjaks tuleb see, kes suudab stabiilselt täpselt ühte aega sõita ja häid reaktsiooniaegu võtta.

Eliminaatoris starditakse paarikaupa ja kummagi võistleja dial-in’ide vahe määrab nende omavahelise handycap’i – võistleja dial-in on 11.000 kuni 16.000 sekundi piirides vabalt valitav. Sõitja valib selles vahemikus aja, millega ta usub, et tema sõiduk ületab finišijoone. Nende aegade ehk dial-in’ide vahe määrab võistlejate omavahelise handycap’i, mille järgi seadistatakse „puu“, ehk aeglasemale autole antakse roheline tuli dial-in’i aegade vahe võrra varem.

Kui sõitja sõidab kiiremini, kui tema määratud dial-in’i aeg, siis nimetatakse seda break out’iks ning sõitja diskvalifitseeritakse ja teine sõitja võidab sõidu automaatselt. Samuti elimineeritakse sõitja, kui „puul“ süttib punane tuli, ehk sõitja stardib enne rohelist tuld.

 

Terminoloogia

Drag Slick – spetsiaalselt võidusõiduks toodetud, ilma mustrita ja erisegust rehv. Slick-id tagavad hea pidamise ainult kuival ja puhtal rajasillutisel.
Indeks – võistlusklassi kiireim ja aeglaseim ajalimiit. Klassi indeksid määrab tavaliselt reegleid koostav ja kinnitav organisatsioon.
Line Up – suletud ala, mis jääb stardikaare taha. Selles alas pannakse paika paarid, kes kellega järgmises sõidus kokku läheb.
Waterbox – paari meetrine märg ala peale stardikaart. Waterboxis burnouti alustamise põhjuseks on see, et rattad lihtsamalt ringi käima saada ning paremini rehvile kogunenud prügi maha pesta.
Burnout – enne starti lastakse selleks ettenähtud kohas rattad rajakattel hooga ringi käima. Eesmärgiks on soojendada rehve, et parandada pidamist. Ühtlasi jätab selline tegevus rajakattele kihi sooja sulanud rehvi, mis parandab pidamist veelgi. Kolmandaks põhjuseks on see, et enne starti tuleb rehvid saada puhtaks tolmust ja muudest võõrkehadest, mis rehvile sattunud on.
Pre-Starter – rajakohtunik, kes juhendab stardikaare alt tulevad autod waterbox-i ning annab võistlejatele loa burnout-iks
Starter – rajakohtunik, kes annab võistlejatele loa alustada stagemisega ehk asuda joonele ning käivitab „kuusepuu“. Starter seisab kahe raja vahel ning enamasti on ta stardijoonele kõige lähemal olev kohtunik.
Kuusepuu/puu – Stardifoor. Asub enamasti umbes 15 m stardijoonest, kahe raja vahel. Kõik stardid kaasaegses kiirendusspordis antakse puuga.
Pro Tree – tegemist ühe stardirežiimiga, mida kasutatakse kõrgemate ja professionaalsete võistlusklasside puhul. Selles režiimis süttivad stardifooril korraga kõik kolm amber light-i ning seejärel, 0.4 sek hiljem roheline.
Soprtsman tree – stardirežiim, kus süttivad 0.5 sek vahega ükshaaval, ülevalt alla, amber light-id ning seejärel roheline.
Amber light – stardifoori kollased tuled.
Pre Stage – foori kõige ülemine valge tuli, mis näitab, et võistleja on stardijoonest umbes kümnekonna sentimeetri kaugusel. Pre Stage-is olevale võistlejale starti ei anta.
Stage – nüüd põlevad stardifooril mõlemad ülemised valged tuled. See annab võistluse starterile märku, et võistleja on stardijoonel paigas ja valmis startima. Kui ei ole tegemist soolosõiduga, peavad enne stardi andmist olemas Stage-is mõlema raja võistlejad.
Deep Stage – kui võistleja veereb üle stardijoone nii kaugele, et fooris kustub Pre Stage-i tuli, on võistleja Deep Stage-is. Sellisest asendist võib startida, kuid on suur oht saada siit vale start, ehk võtta punane tuli.
LBTA (Left Before Tree Activated) – võistleja lahkub stardijoonelt enne, kui starter jõuab ajavõtusüsteemi aktiveerida. Ei eelsõitudes ega finaalides LBTA korral mingit tulemust kirja ei saa.
Red Light/punane tuli – võistleja lahkub stardijoonelt enne, kui on süttinud roheline tuli. Kvalifikatsioonisõitudes saab võistleja tulemuse kirja (v.a. bracket klassid). Eliminaatrorisõitudes tähendab punane tuli automaatset kaotust.
Timeslip – tavaliselt tšekiprinerist välja lastud paber, mille saab iga võistleja peale oma igat sõitu. Timeslip-i peal on kirjas kõik võimalikud ajad ja kiirused, mida kasutatav ajamõõdusüsteem mõõta võimaldab.
ET (Elapsed Time) – aeg, mis kulub auto stardist liikuma hakkamisest kuni lõpujoone ületamiseks.
RT (Reaction Time) – aeg, mis mõõdetakse stardifooril rohelise tule süttimisest auto liikuma hakkamiseni.
Speed Trap – kiirendusspordis mõõdetakse võistlusmasina kiirust mitmest raja punktist. Kiiruse mõõtmiseks ei kasutata ei radarit, ega muud laiemalt tuntud kiirusmõõtevahendit, vaid kiirus arvutatakse selle järgi, kui kiiresti masin läbib kahe, teineteisest 20 meetri kaugusel oleva anduri vahelise vahemaa. Seda 20 meetri pikkust andurite vahet nimetataksegi Speed Trap-iks.
Kvalifikatsioonisõit – võib nimetada ka eelsõiduks. Kvalifikatsioonisõitudega pannakse paika see, kes finaalsõitudes millisel eliminaatori tabeli positsioonil asetseb. Kvalifikatsioonisõidus läheb arvesse ainult ET, ehk reaalselt sõiduks kulunud aeg. Kvalifikatsioonisõidus võib võtta punase tule, tulemuse saab võistleja kirja sellest hoolimata.
Eliminaatori tabel – tabel, mis pannakse kokku kvalifikatsioonisõitude põhjal. Igast elimintaatori sõidust langeb üks võistleja välja ning võitja läheb edasi järgmisesse ringi. Ja seda seni kui on järgi ainult üks, ehk võitja. Eliminaatori tabeleid on kahte sorti:
*Sporstman Ladders
*Progressive Ladders
Eliminaatori sõit – selles sõidus selgitatakse välja, kes liigub eliminaatori tabelis edasi järgmisesse ringi. Eliminaatori sõidus liidetakse RT ja ET, mis tähendab seda, et siin on vaja võtta ka äärmiselt hea reaktsiooniaeg. Punane tuli eliminaatorisõidus tähendab kaotust. Kui punase tule võtavad mõlemad võistlejad, läheb edasi see, kumb vähem varastas, ehk kelle negatiivne reaktsiooniaeg on kõige lähemal 0,000 sekundile.
DNQ (Did Not Qualify) – võistleja ei kvalifitseerunud.
Holeshot – olukord, kui sõit võidetakse puhtalt tänu reaktsiooniajale.
Dial In – enamasti kasutatakse seda Bracket tüüpi võidusõidus. Tegemist on ajaga, mille määrab sõitja ise ning millele peab ta ka võimalikult lähedale sõitma. Oma määratud Dial In-st kiiremini sõitmine, tähendab automaatselt kaotust.
Brakeout – väljendit kasutatakse ainult Bracket tüüpi võidusõidus. Tegemist on olukorraga kui võistleja on sõitnud kiiremini oma enda määratud Dial In-ist. Eesti keelne vastand on „lõhki sõitma”

EST RUS ENG

Autosport 2018

Järjekorras 16. raamat sarjast „Eesti autosport“ on pilguheit 2018. aastale Eesti autospordis. Raamatust leiab kõigi alade põhjaliku hooaja kokkuvõtte nii eesti kui inglise keeles, statistikat ja hulgaliselt pilte.

Saadaval Apollos ja Rahva Raamatus ning EAL kontoris Mustamäe tee 4.

Üldinfo

Eesti Autospordi Liit on Eesti Autoklubi (13.10.1924-16.06.1940) ja Eesti Autoliidu (1947-1988) õigusjärglane ning nende tegevuse jätkaja. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA liige alates 11.oktoobrist 1991.a., omades FIA põhikirja art. 3.1 kohaselt Rahvusliku Autoklubi staatust. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA poolt volitatud ainupädev autospordi ja autonduse edustaja Eesti Vabariigi territooriumil.

Ralli mobiilis

veebitehas