E-rühma mehest absoluutarvestuse meistriks ehk Simo Koskineni lugu

Rauno Paltser

foto: Timo Anis

Mitu kuud tagasi tekkis mul mõte, et lisaks headele rallisõitjatele on Eestis ka samapalju häid kaardilugejaid, kuid kuulsuse saavad alati just sõitjad ning kaardilugejad jäävad tahaplaanile.

Arutasin tekkinud ideed paari ralliga hästi kursis oleva sõbraga, et mis oleks, kui teeks terve aasta vältel iga kuu intervjuu ühe Eesti kaardilugejaga ning tutvustaks rallihuvilistele ka kaardilugeja töö „köögipoolt“ ning tegemisi. Mõte meeldis neile ning tuligi asuda tegutsema.

Esimesena otsustasin intervjueerida 2012. aasta Eesti autoralli meistrivõistlustel koos Rainer Ausiga absoluutarvestuses ning klassis N4 meistriks tulnud Simo Koskineni.

Kuidas Sa autoralli juurde sattusid?

Autoralli juurde sattusin tänu sõpradele.

Esimene sõit oli rahvarallil Silberauto Suurralli nime all 2003. aaastal Rakveres, koos Eero Nõgenega (vist võitsime, ei mäleta). Pärast seda rahvarallit toppisin oma nina Rainer Ausi tegemistesse ja siis Hr. Vello Õunpuu ütles, et proovi, kuidas hakkama saad. Sealt see algas.

Kas Sinu jaoks sai kohe alguses selgeks, et just kaardilugeja koht on Sinu jaoks või käis peast läbi mõte ka ise piloodi rolli proovida?

Minu põhimõte on alati olnud, et “las igaüks teeb seda, mida tema kõige paremini oskab”.

Kas kaardilugeja amet on Sul enda õpitud või oli ka keegi, kes Sind koolitas, õpetas ja oli nö mentor?

Esimesed aastad ikka pusisin ise (näiteks vaatasin youtube´st teiste sisevideoid), kuid eks ma toppisin jällegi igale poole oma nina ning nägin, kuidas teised kaardilugejad vihikusse midagi kirja panevad ja sealt siis mugandasin endale sobiva. Õpin tegelikult veel siiani, kuidas midagi teha. Kirjutan legendi vasakult paremale. Alguses ikka sai kõvasti Kristo Kraagi ja viimased aastad ka Erik Lepiksoniga videoid vaadatud, et mismoodi keegi loeb ja kas loetakse täpselt või ette ja et kes kus ”käperdas” jne. Mis seal salata, eks Kristo Kraagil on suur osa minu välja kujunemisel. Polegi vist kedagi teist, kes oleks mind elu jooksul kaardilugemise kohapealt nii palju aidanud. Kristo kohta võin julgelt öelda, et ta on minu vaimne isa, juht ja õpetaja.

Osalesid nö suures autorallis esimest korda Rainer Ausi kaardilugejana aastal 2004 sõidetud Tallinna rallil. Kuidas see koostöö alguse sai?

Esimene koos sõitmine toimus tõesti Tallinna rallil 2004. Talverallil ei saanud osaleda, kuna olime kaks noort ja Eesti Autospordiliit ei lubanud kahte algajat sportrallile. Eks algus oli raske, väga raske. Sealt edasi tuli RS ralli, kus tuli minu esimene ”kata”. Eks see jäi meie kahe algaja taha. Üks kaotas järje, teine ei lasknud gaasi maha, et aru saada, kus oleme – kogenematus on vist õige sõna.

Kas Sinu jaoks on kaardilugeja amet töö või hobi?

Pigem mõlemat. Viimased aastad pigem hobina, samas, kui start antud, siis on see ikka Töö, mis Töö!

Oled sõitnud kokku viie erineva piloodi kõrval: Rainer Aus, Egon Kaur, Aigar Pärs, Martin Kangur ja Mihkel Niinemäe. Kirjelda paari sõnaga igaühe sõidustiili ja seda, kuidas nad tahavad, et nendele legendi loetaks ?

Ühel rallil olen sõitnud ka Priit Ollino kõrval - 2006 Viru Rallil. Mihkel oli esimene, kellega sõitsin nelikveolisel autol. Algus oli ikka harjumist vajav, see kiiruse vahe kaheveolisest neljaveolisesse autosse ümber istumisel. Üks seik meenub katselt - Mihkel ütles, et ära nüüd nii kiiresti ka loe, egas see nii kiire ka ei ole, siis luges mulle kurve ette, mis oli ja mis järgmine ning ralli lõpuks tekkis ka mingi väike arusaam, kuidas lugeda. Mihklit ja Rainerit võib võrrelda kui kaalutlevaid sõitjaid ja nad on pigem alati sammukese oma mõtlemisega teistest konkurentidest ees (loodan, et ei solva teisi sõitjaid sellega). Egon, Aigar ja Martin on sellised natuke agressiivsema sõidustiiliga mehed (minu arvamus ja keegi ei tohi solvuda). Legendid: Mihklil ning Egonil oli alguses ”vanakooli” süsteem - 1 on kiire ja 5 aeglane. Rainer, Aigar ja Martin vastupidi, et 6 on kiire ja 1 aeglane. Enamasti neile kõigile sobib see 1,5 kurvi ette lugemine, kui seotud kohad, siis vahel ka rohkem ette. Tegelikkuses aga on seda päris raske täpselt öelda, palju ette, sest kõik sõitjad on erinevad ning sellega ka nende nõudmised. Tuleb vaid kohaneda nende oludega. Ma ikka üritan alati täpsustada rada kirjutades (kui midagi imelik tundub), et mismoodi see ja see koht oleks parem lugeda, et neile ikka kohale jõuaks!

Paljud lugejad tahavad kindlasti teada, et kuidas näeb välja ühe kaardilugeja jaoks ralli algusest lõpuni. Palun kirjelda seda kodust lahkumisest alates kuni sinna tagasi jõudmiseni?

Ralli algab reeglina juhendi ilmumisest ja seejärel tuleb vajaliku dokumentatsiooni lugemine ning täitmine andmetega ja korraldajale saatmine. Järgmiseks tuleb leida hotellid sõitjatele, mehaanikutele. Pisteline kontroll dokumentidele veel jooksvalt kuni ralli alguseni. Olen püüdnud enamikel rallidest teha ka mehaanikutele ”memo”, kus siis on info, mida nemad peavad tegema ja kus olema ajavahemikul neljapäevast kuni laupäevani. Järgmiseks minnakse siis ”dokumentide kontrolli” juba sihtkohas. Neljapäeviti (kui rallid enamasti reedel-laupäeval) on rajadokumentide väljastamine koht, kus siis reaalselt kontrollitakse sinu dokumente (näiteks: load, litsents, registreerija litsents, telefoninumbrid, ööbimine ralli ajal jne). Pärast seda järgneb tutvumisauto kontroll ning siis juba rajaga tutvumine, mis toimub reeglina neljapäeviti ja reedeti. Enne katsetele minekut veel bensiinijaamas auto tankimine, siis ostan päevaks vajalikud toitained - vesi, võileib, šokolaad, banaan jne. Rajakirjutamine kestab reeglina terve päeva. Õhtul vaadatakse (vajadusel) koos sõitjaga videot päeva kiiruskatsetest, kui midagi ebaselgeks jäi, ja siis söök, dušš ja magama.

Reede (1. võistluspäev): hommikuti vahel veel rajaga tutvumine, kuid kui seda ei ole, siis rallipäeva hommik algab minul ilma söögita, sest adrenaliin on laes ja ei suuda süüa, pigem joon palju vett. Enne starti minekut ostan veel vajalikud veed, kontrollin sideboksi patareid, panen kiivrid autosse ja kindlasti kinnitan ka kaardilugeja koti enda lähedale turvapuuri külge, kus siis minu jaoks kõik vajalik sees, et õnnestunult rallit sõita. Enne, kui hooldusalast väljume, küsin reeglina piloodilt kõik asjad veel üle, näiteks kindad, kiivrid, vesi, bensiin, legendivihik jne… Õhtuses hooldusalas enne kinnisesse parki minekut enamasti kordan oma eelmainituid tegevusi, söön midagi (pinge veidi maas). Lisaks edastan mehaanikutele, palju on aega jäänud veel hoolduse lõpuni, et mitte hilinedes karistust saada.

Laupäev (2. võistluspäev): hommikul, lõunal, õhtul samad tegevused mida eelnevalt kirjeldasin. Õhtu lõpeb enamjaolt lõõgastumisega ning pühapäeva lõunaks saab koju. Lühidalt kõik!

Oled osalenud ka kolmel MM-rallil. Kuidas erineb MM-ralli kohalikust rallist? Mis on teisiti just eelpool kirjeldatud küsimuse osas?

Jah, osalesime Egoniga Rootsis ja Inglismaal 2008 ning Martiniga 2011. aastal Soomes. Enamasti on kirjeldatu sama, kuid kõik hakkab oluliselt varem pihta ja pinget on omajagu rohkem. MM-idel algab ralli sõitjatele pühapäeval ja lõpeb järgmise nädala pühapäeval. See on nagu üks suur maraton, mis mingil hetkel ei tundugi lõppevat. Hommikud algavad kell 05.00 ja päevad lõppevad õhtul kell 22.00. MM-id on väga väsitavad, kui neid harva sõita.

MM-rallidel osalevad tippkaardilugejad peavad kõige raskemaks ralliks just Soome MM-rallit. Kuna oled ka ise sel rallil osalenud, kas jagad seda arvamust ja kui jah, siis miks see Sinu arvates nii on?

Jah, Soome ralli on raske. Ma jagan seda arvamust, sest oma esimesel Soome rallil lõppu ei jõudnud. Ajalugu näitab, et vähesed jõuavad oma esimesel Soome rallil finišisse ja usun, et see viimane lause peaks kõik ütlema.

2011. aastal osalesid Soome MM-rallil Martin Kanguriga ja katkestasite samas kohas, kus aasta varem oli raske avarii teinud Mikko Hirvonen. Kui nüüd sellele tagasi mõtled, kas see väljasõit oli Su karjääri raskeim?

Martiniga väljasõit oli vast kõige lihtsam, kuid kuna ise eksisin kaardilugemisel, siis arvan, et emotsionaalselt minu jaoks raskeim. Pärast seda võidusõitu käisin Aigariga paar korda metsas legenditrennis, et kindlust tagasi saada. Kõige suurem avarii vist siiski oli Saaremaa Ralli 2010. aastal koos Aigar Pärsiga.

Oleme palju just WRC kokkuvõtteid vaadates näinud, et kõige hullem olukord tekib autos siis, kui sõitja ja kaardilugeja vahel kaob katse ajal side. Kas Sul on sellist olukorda ette tulnud ja kuidas sellest välja tulite?

Vist on korra tulnud ette - algusaastatel Raineriga või Egoniga (väga ei mäleta), siis näitasin näppudega kurvi raskusastet ja suunda ning karjusin samal ajal nagu poolearuline. Mõlemal juhul vist sai patarei sideboksis tühjaks. Samas Egoniga 2007 Soomes pidime kiivrid vahetama, sest tema mind ei kuulnud, aga mina teda küll.

Kindlasti oled näinud klippi, kus 2004. aasta Türgi rallil sõites hakkab Michael Park korraga katsel Markkolt küsima, kas ta vaatas eelmisel õhtul jalgpalli jne… Kas ka Sinul on midagi sellist naljakat ette tulnud ise mööda katset täiskiirusel sõites?

Kes siis seda klippi ei oleks näinud! Meenub 2009. aastal Raineriga sõites Rakvere ralli, kui meie ”Puškal” streikis käigukast, siis otsustasime Raineriga laulda „Hei, hei olen E-rühma mees, sõidan teiste rööpa sees ja käigukast on ”pees“!“ 

Öeldakse ,et piloodi ja kaardilugeja vahel peab olema 101% vaheline usaldus, et see „suhe“ toimiks. Kas jagad seda arvamust? On Sul olnud kunagi tunne, et piloot ei usalda Sind?

Olen sellega täiesti 101% nõus. Ollakse ju sõitjaga koos pea samapalju aega kui perega, seega see ”suhe” on ülioluline. Ajapikku tekib tegelikult arusaam kahe inimese vahel poole sõna pealt - kui hääl väriseb või ei värise ja kas sõitja pingutab üle või mitte. Minu jaoks kõige olulisem on just see, et peab oma suud puhtaks rääkima, kui vähemgi asi häirib. Algusaastatel ei julgenud ma tegelikult öelda asju, mida mõtlesin, surusin oma ego maha ja tegin seda, mida pidin tegema. Aastate jooksul on arusaam kardinaalselt muutunud. Mingeid pingeid ei tohi autos olla, seal peab valitsema teineteise mõistmine ja olulisim on kompromisside tegemine, sest keegi meist ei ole ideaalne. Arvan, et igal kaardilugejal on olnud tunne, kuidas juht teda ei usalda. See tekib reeglina olukorras, kus oled lugenud midagi ebamääraselt, või valesti ning eks juhil võtab aega, enne kui ta aru saab, et kõik ikka OK on! Tegemist siiski ju inimestega.

Petter Solbergi kaardilugeja Phil Mills on kunagi öelnud, et kui autosse istudes hirm tekib, siis on aeg kaardilugemine lõpetada. Kas Sul on ka kunagi autosse istudes olnud tunne, et hirm poeb nahavahele?

Ma pole mitte kunagi väitnud, et autos ei ole hirmus. Pigem julgen tunnistada, et vahest ralli lõpus meenutad, et kuule, seal kohas oli suht ”teistmoodi”. Arvan, et kerge hirm on meis kõigis ja jääb ka alatiseks. Kes väidab, et ta ei tunne hirmu või ei karda, siis ta valetab ja üritab näidata, kui kõva mees ta on.

Oled sõitnud koos Egoniga rallit ka MM Motorspordi meeskonnas, kirjelda selle meeskonna taset võrreldes nö erameeskonnas sõitmisega?

Arvan, et aastal 2007, kui seal olime, sain mina isiklikult väga palju juurde. Algul ikka oli uhke tunne, et oled Markko Märtini tiimis, tundsid end nagu kergelt ”tegijana”, aga see mõte kadus hetkega peast, kui Markko oli oma loengu pärast esimest rallit ära pidanud. MM Motorspordis olime sõitjad, meie ülesanne oli sõita ja lõpetada rallisid ning võimalusel ilma vigadeta. Muu eest hoolitses Markko koos tiimiga. Erameeskonnas peab lihtsalt olema rohkem aega sellega tegelemiseks. Keegi ei tee midagi sinu eest ära, pead ikka ise olema meeskonna eest.

Kaheksa aastat hiljem istusite taas Raineriga samasse masinasse ning tulite üheskoos Eesti meistriks. Mis on Sinu arvates see tegur, miks just Raineriga sõites see meistritiitel tuli, mitte Egoni ga või Aigariga?

Oleme Raineriga koos üles kasvanud, käinud koos läbi okkalise tee, kuid siiski jäänud sõpradeks. Ta on minu jaoks nagu ”väikevend”, kes korra tegi omi asju ja nüüd siis otsustas uuesti, et ”suur vend” tuleb tagasi autosse tuua. Arvan, et oleme vahepeal mõlemad suureks kasvanud ja anname aru, mida teeme. Küsimuse juurde tulles - usun, et Raineril on olnud neist mõlemast lihtsalt rohkem õnne! Samas võiks küsida ka sõitjatelt, miks nad ei tulnud meistriks minuga sõites?

Paljud Eesti sõitjad ja kaardilugejad (Kuldar Sikk, Urmo Aava, Ott Tänak, Egon Kaur jne) osalevad noortetöös, et koolitada välja järgmisi häid sõitjaid ja kaardilugejaid. Kas ka Sina osaled neis projektides ning kui jah, siis kuidas need noorte koolitused välja näevad ning kuidas Eesti ralli tulevik tundub? On juba mõni poiss/tüdruk, kellest on näha tulevast meistrit?

Mina isiklikult pole liidu tasandil noortetöös kaasa löönud, samas pole ka kordagi kutsutud osalema mingisugusel koolitusel. Olen endale võtnud kasvatada Rakverest pärit noormehe Roland Poom´i. Üritan teda aidata oma nõu ja jõuga, mida olen õppinud siiani vaid parimatelt, ning kui tema selle suudab enda jaoks ära seedida, siis peaks kõik võimalik olema. Meil on ju Markko, Urmo, Ott, Egon, Karl Kruuda ja Martin Kangur palju ära teinud maailmas ning avavad loodetavasti veel palju uksi, mis aitab tulevikulootustel paremini ralliringkondadesse sisse sulada.

Magusaim võit ja kibedaim kaotus?

Magusaim võit on veel ees, kibedaim kaotus oli vast 2007 Saaremaa Ralli, kus meil Egoniga oli reaalne võimalus võita, kuid viimase katse ebaõnne tõttu jäime kuuendaks.

Lemmikralli, kus oled osalenud /tahaksid osaleda?

Rootsi MM. Tahaksin osaleda täispikal asfaldirallil ning selle ka lõpetada.

Lemmikmasin, millega oled võistelnud /tahaksid võistelda?

Lada VFTS! Tahaksin võistelda WRC-autoga, vaadata, kas saan hakkama, kuna kõik pidavat seal toimuma kiiremini kui N-rühma autos, siis oleks see väljakutse.

Kui saaks piirideta unistada ja valida ühe sõitja läbi terve ralliajaloo, kelle kõrval osaleda ühel MM-rallil, siis kes oleks see sõitja, milline oleks masin ja millisel rallil ning miks just nemad?

Juha Kankkunen, kuna tema hoiak ja tasakaalukus on voorused, mis algavad suure algustähega ja see teebki temast minu jaoks kõigi aegade parima rallisõitja. Autoks oleks Lancia Delta HF Integrale, sest see on lihtsalt ilusaim ja parim ralliauto. Soome Ralli – sest need õpetussõnad ja kogemused, mida suudab anda Juha Kankkunen sellel autol Jyväskylä rallil on lihtsalt võimatu sõnades kirjeldada....

Hooaja 2013 plaanid?

Esimeseks etapiks on Liepaja-Ventspils ERC etapp, kuid meie osaleme Läti Meistrivõistluste arvestuses kahel etapil 1.-3.02.13. Seejärel Võru Talv. Põhimõtteliselt Eesti Meistrivõistlused 2013 tahaks kõik ikka kaasa teha. Toetajate lisandumisel tahaks ikka Raineri MM-le ka viia, sest tema on ju meie ”noortest” ainuke, kes pole MM-etapil osalenud.

 

Esitasin ühe küsimuse ka Rainerile ning palusin tal paari lausega kirjeldada Simo kui sõpra ja kaardilugejat.

Rainer Aus: ” Peale selle, et Simo on üks hea ja kogenud kaardilugeja, on tema üks suurimad plusse aktiivsus. Oleme tiimisisesed ülesanded alati jagatud saanud ja üksteisele toeks olnud. Meie meeskonnatööle annab hoogu juurde see, et igapäevaselt oleme head sõbrad ja muljetame kõigest.”

 

 

Nimi: Simo Koskinen

Rahvus: eestlane

Sünnikuupäev: 29.06.1980

Piloodid, kellega osalenud Autoralli EMV-l: Rainer Aus, Kristen Kelement, Priit Ollino, Mihkel Niinemäe, Egon Kaur, Martin Kangur

 

2004 Eesti Noortemeister/ Rainer Aus

E1600-2000 klassi 3.koht / Rainer Aus

2005 Eesti Noortemeister / Kristen Kelement

Eesti autoralli meistrivõistlustel 4.koht klassis N1+N2+A4+A5 / Priit Ollino

Eesti autoralli meistrivõistlustel 20.koht klassis E7+E8+E9 / Kristen Kelement

2006 Eesti Noortemeister / Kristen Kelement

Eesti autoralli meistrivõistlustel 12.koht klassis N3 / Mihkel Niinemäe

2007 Eesti autoralli meistrivõistlustel 3. koht absoluutarvestuses

Eesti autoralli meistrivõistlustel 3. koht klassis N3 / Egon Kaur

2008 Eesti autoralli meistrivõistlustel 4. koht absoluutarvestuses

Eesti autoralli meistrivõistlustel 4. koht klassis N4 + Super 2000 / Egon Kaur

2009 Eesti autoralli meistrivõistlustel 18. koht absoluutarvestuses

Eesti autoralli meistrivõistlustel 8. koht klassis N4 + Super 2000 / Aigar Pärs

2010 Eesti autoralli meistrivõistlustel 31. koht absoluutarvestuses

Eesti autoralli meistrivõistlustel 13. koht klassis N4 / Aigar Pärs

2011 Eesti autoralli meistrivõistlustel 27. koht absoluutarvestuses

Eesti autoralli meistrivõistlustel 4. koht klassis A7 / Martin Kangur

Eesti autoralli meistrivõistlustel 13. koht klassis N4 / Aigar Pärs

2012 Eesti autoralli meistrivõistlustel 1. koht absoluutarvestuses

Eesti autoralli meistrivõistlustel 1. koht klassis N4 / Rainer Aus

EST RUS ENG

Üldinfo

Eesti Autospordi Liit on Eesti Autoklubi (13.10.1924-16.06.1940) ja Eesti Autoliidu (1947-1988) õigusjärglane ning nende tegevuse jätkaja. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA liige alates 11. oktoobrist 1991. a, omades FIA põhikirja art 3.1 kohaselt Rahvusliku Autoklubi staatust. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA poolt volitatud ainupädev autospordi ja autonduse edustaja Eesti Vabariigi territooriumil.

Autosport 2018

Järjekorras 16. raamat sarjast „Eesti autosport“ on pilguheit 2018. aastale Eesti autospordis. Raamatust leiab kõigi alade põhjaliku hooaja kokkuvõtte nii eesti kui inglise keeles, statistikat ja hulgaliselt pilte.

Saadaval Apollos ja Rahva Raamatus ning EAL kontoris Mustamäe tee 4.

veebitehas