Intervjuu kohtunikekolleegiumi esimehe Raul Kooviga

Eesti Autospordi Liidu juhatus kinnitas uueks kohtunikekolleegiumi esimeheks Raul Koovi. Kes on Raul Koov, kuidas ta autospordi juurde sattus ning millisena näeb ta Eesti autospordi kohtunike tulevikku, on võimalik lugeda alljärgnevalt:

Raul, kuidas üldse sattusid autospordi juurde?

15-aastaselt alustasin Kalevi Motoklubis motokrossi treeningutega. Kahjuks oli meie treener kõvasti hõivatud oma ülikooli õpingutega ning motokrossi asendas Raido Rüütli poolt pakutud üldfüüsiline trenn läbi talve. Kevadel jagati tsiklid aga klubiülema tuttavatele poistele. Üheks treeningkaaslaseks selles grupis oli ka Arvo Ojaperv, 40-st alustajast jõudsime meie kaks hiljem ikkagi ka tegeliku võidusõitmiseni.

Paar aastat hiljem sattusin TARK-i, kus alustasin sealse vormelite meeskonna juures mehaaniku õpipoisina. Näiteks ainueksemplariks jäänud Estonia 23 kipsmudeli voolimises-lihvimises on küllalt palju ka minu osa. Enne sõjaväeteenistust abistasin paaril võistlusel Madis Pärna klubist „Start“. Pärast sõjaväge algas pikem koostöö Toomas Kaljustega, kes saavutas sel perioodil mitmeid medalikohti EMV arvestuses. Sinna aega jäävad ka minu enda esimesed stardid renditud autodega. Aastail 1994 ja 1995 osalesin oma vormeliga Baltikumi võistlustel. Võtsin Jaak Kuuli pakutud auto vastu puhtast missioonist, et aidata Eesti vormelisõidul püsima jääda. Enamasti oli meil stardis 5-6 autot, minu kiirusest piisas tavaliselt 4.kohtade hõivamiseks. Kahjuks selgus alles hiljem, et tollane kõige kiirem võistleja kasutas lubatust suurema kubatuuriga mootorit…

2001-2002 abistasin Urmas Uusneeme, kes võistles Soome MV-l F3 klassis. 2003 aasta sügisel kutsuti mind appi Pärnusse võistlusele tehnilist kontrolli tegema ning kohtunikuna tegutsen tänaseni.

Millised on Sinu tulevikuambitsioonid autospordi kohtunikuna?

Olen pidanud õppimist ja arenemist loomuliku osana tegutsemisel kohtunikuna. Oma esimesel võistlusel Pärnus olin abiliseks ühel kogenud kohtunikul, kes laupäeva õhtul teatas: sa olid täna päris tubli. Tead, ma lubasin ühe rallisprindi korraldajale, et olen homme nende võistlusel ametis. Katsu siis homme üksi hakkama saada… Ilmselt saingi, sest mingit suuremat jama sellest ei tulnud. Küll pani see mind otsima võimalust enese täiendamiseks. Kuna Eestis midagi ei toimunud, siis leidsin interneti kaudu sobiva koolituse Soomes. Ja nii ongi õppimine ja kaalukamatel võistlustel osalemine ning vastutuse kasv olnud loomulikuks arenguks.

Eesmärke võib seada mitmeid, kuid eestlasel on „päris tippu“ jõudmine väga keeruline, sest maailma autosport on ka kõva poliitika. Kui mõni talendikas võistleja suudab ennast maailmale näidata, olles otseses võistluses parem kui britt, prantslane või soomlane, siis kohtunikud ju ei võistle. Samuti pole meil Eestis (veel) tiitlivõistluseid, et oleks midagi „vahetuskaubana“ pakkuda.

Käesoleval ajal on esmaseks eesmärgiks uuel auto24ringil (Audru ringrada) toimiva ja stabiilse koosseisuga kohtunike ja abiteenistuste meeskonna loomise abistamine. Kui tahame realiseerida plaane kaalukate välisvõistluste saamiseks meie radadele, siis peab ka kogu rada teenindav meeskond olema nõutaval tasemel. Olen viimased aastad Audru võistlustel olnud Andres Halli kutsel võistluste juhiks ning tehniline kontroll on jäämas tahaplaanile. Kui tehnilise kontrollina on mul kogemusi välisvõistlustelt hulgaliselt, siis juhtimise poolelt mitte ning selliste võimaluste leidmine ongi eesmärgiks enese arendamise suunal.

Miks peaks keegi üldse tahtma kohtunikuks saada?

Ilmselt armastusest mootorispordi vastu. Kindlasti on see suhteliselt odav võimalus tegeleda nii huvitava spordialaga, viibida heas seltskonnas ning olla põnevatele olukordadele lähemal kui ükski pealtvaataja. Kohtunikuna tegutsemine toetab ka meie igapäevaseid oskuseid: töötamine meeskonnas, planeerimine, keelteoskus jms. Samuti sobib see aktiivse tegevuse „pikendamiseks“ endistele sportlastele ning mehaanikutele.

Tublidele ja hakkajatele on head võimalused arenemiseks ning karjääri tegemiseks. Samuti võib olla stiimuliks oma sõpruskonnaga ühistegevust harrastada spordivõistlusel.

Mida huvitavat pakub autospordis kohtuniku töö?

Olulised põhjendused said kirja juba eelnevas punktis. Kogemuste ja vastutuse kasvades tekivad ka võimalused ise otsuseid ja võistluste käiku kontrollida-mõjutada, et tagada ausa spordi põhimõtete toimimine. Väljakutseks on kindlasti tiitlivõistlustel töötamine rahvusvahelises meeskonnas FIA delegaatide juhtimisel. Näiteks kui WRC MM-võistluste tehniline delegaat ütleb, et kogu sarja autode turvapuuride kvaliteedi tagamiseks piisab kui Raul Koov ja Martin Toom teevad hooaja jooksul kahel rallil (viimastel aastatel traditsiooniliselt Rootsi ja Soome etapid) turvapuuridele ülevaatuse, siis see on väga kõva tunnustustus.

Omaette elamuseks oli võimalus töötada eelmisel aastal F1 võistlustel. Suvisel Jyväskylä rallil olin kontrolöriks Citroeni meeskonna juures ning vastutasin samuti Sebastian Loebi auto finišijärgse kontrolli eest. Abilisteks määrati mulle Rootsi MM-ralli ning Soome meistrivõistluste tehnilise kontrolli juhid.

Millist potentsiaali näed Eesti kohtunikel maailmas toimuvaid võistlusi silmas pidades (F1, WRC, WTCC jne)?

Suurim panus meie kohtunike poolt on seni olnud WRC võistlustel. Kindlasti vajame võimalusi osalemiseks erinevatel ringrajavõistlustel. Tuletan meelde, et autospordi reeglite kohaselt on ka rallikross ringrajasõit - seal on vaid osa rajast kaetud kruusaga. Kogemused tehnilise kontrolli poolelt näitavad, kui olulised on ka otsesed kontaktid FIA ametnike ja sarjade juhtivate kohtunikega - see annab võimaluse saada vastuseid ja tõlgendusi otse, ilma suure bürokraatia ja ajakuluta. Tehnilises kontrollis oleme me suutnud ennast tõestada, võistluste juhtimisele on keerulisem ligi pääseda, kuid ma ei näe, et me sellel poolel oleksime nõrgemad.

Alustada tuleb siiski kohalikel võistlustel ning sealt edasi liikuda läbi Baltikumi ja Soome laia maailma. Meil on hea koostöö naaberriikidega nii võistlejate kui ka ametnike poolel. Tänu välisvõistlejate regulaarsele osalemisele Eestis toimuvatel võistlustel, saavad meie kohtunikud hea kooli rahvusvahelisel tasemel. Samuti osaleme välismaal Eesti MV etappidel oma riigi esindajatena. Kõik see teeb lihtsamaks tegutsemise päris rahvusvahelistel võistlustel.

Täna osalevad mitmed Eesti kohtunikud välismaistel võistlustel. Kas Eesti kohtunikel on potentsiaali tõusta F1 või WRC taseme võistluste juhiks? Kui jah, siis millal see juhtuda võiks?

Kui teiste tublide Eesti inimeste plaanid realiseeruvad, siis võiks esimene eestlane olla suure tiitlivõistluse etapi võistluste juhiks aastal 2017, mil Kehalas tahetakse korraldada rallikrossi MM-etapp. Sellise võistluse toimumisel saavad rakendust paljud meie kohtunikud, kuid nad peavad selleks ka ise valmis olema. Soomlaste esimene rallikrossi EM-võistlus sai väga kõva kriitika just kohtunike nõrga ettevalmistuse poolelt ning Kouvola võistlus kustutati järgmisel aastal kalendrist.

Kui rallist ja ringrajast rääkida, siis ilmselt on võimalus lihtsam rallis. Ralli puhul kogutakse kogu taristu ja meeskond ühekordselt kokku ning enamik inimesi tuleb kusagilt mujalt, ka riigi siseselt. Sellisel võistlusel on lihtsam ka välismaalaseid kaasata. Ringradadel on teenindav meeskond olemas koos rajaga ning tiitlivõistlusteks „eksporditakse“ vaid konkreetse võistlussarja vastutavad juhid. Ringrajal võiks saada meile aknaks maailma näiteks Venemaa, kus järgmisel aastal toimub F1 etapp. Lisaks on neil mitu uut rahvusvahelisel tasemel rada, mille võistlused on kalendrisse kantud erinevatele maailma tunnustatud sarjadele. Samas on nad väga värsked tegijad ning oskajaid inimesi napib.

Enne kellegi ametisse kinnitamist on vaja kõvasti õppida ning olla „töövarjuks“ mitmetel võistlustel. Ka sellise võimaluse tekkimiseks on vaja autospordimaailmas autoriteeti omavate inimeste abi ning eestkostet. Näiteks EAL-i president Ari Vatanen või Eestis elav endine vormel-1 sõitja Mika Salo on inimesed, kelle abil võiksid vähemalt piilumiseks avaneda tiitlivõistluste „Race Controll“ kirjaga uksed.

Mul oli eelmisel aastal kavas 17 võistlust, millest vaid 3 toimus Eestis. Pääsemisel Monza F1 etapi kohtunikuks oli suureks plussiks, et oman ka Soome kohtuniku litsentsi ning olen viimased aastad olnud sealse ringrajasarja tehnilise kontrolli juhiks.

Miks peaks üldse ühe suurvõistluse korraldaja välismaal tahtma kaasata Eesti kohtunikke? Mis meid eristab ja meile sellise eelise annab?

Meie plussideks on keelteoskus, kohusetunne, välisvõistlejatega suhtlemise kogemus ja kõrge professionaalsus. Kurioosne on see, et meie taset tõstab inimeste nappus - olemasolevatel vähestel kohtunikel koguneb hooaja jooksul päris suur hulk erinevaid võistluseid, neil tuleb aktiivselt osaleda reeglite loomisel ning lahendada iseseisvalt jooksvaid küsimusi, mille jaoks suurte riikide ASN-del (kohalikel alaliitudel) on mitmed palgalised töötajad ning tavalised kohtunikud üldse kokku ei puutugi.

Teatud juhtudel tuleb abiks ka meie neutraalsus, sest meil puuduvad huvid ja seotus tiitlite jagamisel. Kui mõne aasta eest võistlesid tiitli eest Grönholm ning Loeb, siis määrati Soome rallil Citroeni kontrolöriks lätlane Joe Labuckas ja Fordi kontrolöriks olin mina.

Mis on Sinu kui värske kohtunikekolleegiumi esimehe esmased sihid ehk kuhu süsteem Sinu käe all arenema peaks?

Kaks olulisemat teemat on kogu litsentside väljastamise korra tekitamine ja struktuuri loomine ning kohtunikele kindlustuskaitse tagamine. Kuna meie praegune kord ei anna kohtunikule automaatselt kindlustuskaitset, siis soovitan kõikidel kohtunikel see esialgu iseseisvalt hankida.

Litsentside väljastamine ja oma taseme tõstmine peab põhinema kindlaks määratud nõuetega koolitustel ning võistlustel osalemisel. Passiivsus/aktiivsus kajastub ka litsentsi tasemes. Samuti peavad need mõjutama EAL-i võimalikku tuge väliskoolitustele sõitmiseks või suuremate võistluste meeskondadesse arvamiseks. Tunnustatud koolitajate baasil peaks muutuma alg- ja põhitaseme kohtunike liitumine ja õpe senisest rohkem regionaalseks. Oskuste ja kohustuste kasvades muutub see rohkem aladepõhiseks.

Meie tänane seis on selline - maailma sarjades on hetkel 2 Eesti sportlast-meeskonda (vormelisõitja Kevin Korjus ning rallipaar Sander Pärn – Ken Järveoja), kuid MM-etappidele kutsutavaid tehnilise kontrolli kohtunikke on 6! Seda ei tea isegi enamik meie võistlejatest, potentsiaalsetest uutest kohtunikest rääkimata. Siin on vaja nii EAL-i kui meedia koostööd.

Kuidas plaanid kaasata noori?

Üheks suunaks on koostöö kutseõppeasutustega ning lisaks ka meedias kohtunike tegevuse kajastamine. Juba järgmisel nädalal algab Tallinna Tehnikakõrgkooli, EAL tehnikakolleegiumi ja MTÜ Võidusõiduabi koostöö, kus osa TKTK 3. kursuse tudengeist läbivad oma kohustusliku praktika autospordivõistlustel kohtunikuna, saades autospordi võistlusel töötades seeläbi ainepunkte. Lisaks on koolinoori võimalik kaasata erinevatesse ülesannetesse kohtunike-vabatahtlikena enamikel võistlustel.

Üldisele huvile peab kaasa aitama kindlasti ka meedia. Seni on meie kohtunike tegevust kajastatud väga passiivselt ning kuigi ehk ajakirjanik teab, et Eesti kohtunikud olid ametis terve võistluse, osalesid ja vastutasid ralli lõpukontrollis võitjate tulemuste kinnitamise eest, jätavad nad selle info kajastamata. Sisuliselt võib mõnel võistlusel Eesti kohtunik olla palju tulemuslikum kui Eesti võidusõitja, teavad sellest vaid tema sõbrad.

Kuidas hindad võistlejate suhtumist kohtunikutöösse?

Mulle tundub, et see on aastatega läinud paremaks, kuid selle taga on kindlasti pikk töö tõestamaks, et kohtunik on võistlejaga samaväärne osa võistlusest. Ringrajal oleme oma meeskonnaga saavutanud enamiku võistlejatega hea koostöö. Nad saavad aru, et parem on eelnevalt küsida ja puudused rahulikult kodus kõrvaldada, mitte võistluspaigas piiratud võimaluste juures paaniliselt lahendusi leida. Oluline on see, et erinevad kohtunikud tõlgendaksid ja rakendaksid reegleid sarnaselt. Kui igal võistlusel on sama punkti kohta erinevad nõudmised, siis kaob ka usaldus kohtunike vastu.

Kõige ebameeldivamad kogemused on mul olnud mootorratturite poolelt, kus mõned välisvõistlejad ja nende meeskonnad on käitunud väga agressiivselt ja väljakutsuvalt. Võistlustel leidub alati ka mõni väärikas veteran, kes tänaseid reegleid tundmata juhatab inimesi „vales suunas“, sest nõu küsitakse pigem temalt, aga mitte kohtunikult.

Suhtumist aitab parandada jätkuv heatahtlik ja võrdne suhtumine kõikidesse sportlastesse. Loodetavasti siis hakkavad ka sportlased tunnustama oma intervjuudes neid inimesi, kes tema pooletunnise „adrenaliinilaksu“ nimel annavad endast parima, seistes terve pika päeva oma postil. Seda sõltumata ilmast, puhkepauside puudumisest, väikesest toiduportsust ja anonüümsest kiunumisest foorumites.

Suured tänud intervjuu eest, EAL soovib Sulle jõudu ja jaksu Sinu uues ametis!

Edusoovid kuluvad ära tervele kolleegiumile, kes peab suutma leida töötavad ja mõistlikud lahendused püstitatud eesmärkidele. Edasipüüdlikust ning koostöötahet soovime üheskoos kõikidele meie kohtunikele, võistlejatele ka EAL-i ametnikele.

 

EAL kohtunikekolleegiumi on kõige autospordi kohtunikega seotu reguleerimisega tegelev üksus, lisaks ollakse tugijõuks erinevate võistlusdistsipliinide alakomiteedele. Raul Koovile lisaks kuuluvad kolleegiumi liikmete hulka Juhan Mänd, Toomas Sepp, Piret Koov ning Ain Brunfeldt. Raul Koov on lisaks EAL kohtunikekolleegiumile esindatud veel tehnikakolleegiumis ning ringrajakomitees.

EST RUS ENG

Üldinfo

Eesti Autospordi Liit on Eesti Autoklubi (13.10.1924-16.06.1940) ja Eesti Autoliidu (1947-1988) õigusjärglane ning nende tegevuse jätkaja. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA liige alates 11. oktoobrist 1991. a, omades FIA põhikirja art 3.1 kohaselt Rahvusliku Autoklubi staatust. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA poolt volitatud ainupädev autospordi ja autonduse edustaja Eesti Vabariigi territooriumil.

Autosport 2018

Järjekorras 16. raamat sarjast „Eesti autosport“ on pilguheit 2018. aastale Eesti autospordis. Raamatust leiab kõigi alade põhjaliku hooaja kokkuvõtte nii eesti kui inglise keeles, statistikat ja hulgaliselt pilte.

Saadaval Apollos ja Rahva Raamatus ning EAL kontoris Mustamäe tee 4.

veebitehas