Intervjuu tehnikakolleegiumi esimehe Karmo Uusmaaga

Eesti Autospordi Liidu juhatus kinnitas uueks tehnikakolleegiumi esimeheks Karmo Uusmaa, kelle tööks on igapäevaselt pidada EAL-i spordikoordinaatori ametikohta. Kes on Karmo Uusmaa, kuidas ta autospordi juurde sattus ning millisena näeb ta Eesti autospordi tehniliste kohtunike tulevikku, on võimalik lugeda alljärgnevalt:

Karmo, kuidas Sa üldse sattusid autospordi juurde?

Orienteeruvalt 10 aastat tagasi hakkasid Andre Leet ja Jüri Roost korraldama rahvasprintide eelkäijana Igamehe Rallisprint sarja ning otsisid sinna lipukohtunikke. Kuna mul oli tol hetkel aega ja võimalust sellistel võistlustel käia, siis sai mitmel võistlusel kaasa löödud. Sellega oli algus tehtud ning järgmine loogiline aste oli 2006. aasta alguses, kui tekkis võimalus astuda samm edasi. Selle tõukeks oli nii endine kursavend Viljar Luhthein, kes ise tegeles tehnilise kohtunikuna, kui ka EAL-i poolt korraldatud kohtunike koolitused Tallinnas. Esimeseks võistluseks oli Võru Rahvasprint 2006, mille järel tulid järgmised sprindid ja esimesed rallid.

Millised on Sinu ambitsioonid autospordi kohtunikuna?

Tehnilise kohtuniku mõistes on minu piir Eesti pinnal tänase hetke seisuga saavutatud. Seetõttu käin võistlustel lähiriikides ning kutsutakse kaugemalegi, et laiendada silmaringi, saada paremaid kogemusi ning vahetada kontakte ja kogemusi oma ala parimatega. Kui arvestada maailma või regiooni mastaapi, siis järgmine loogiline etapp on ERC või WRC sarja võistluse tehnilise komisjoni töö korraldus ja selle eest vastutamine. Sellise tasemega võistlustel on lisaks kohalikule ja rahvusvahelisele kohtunike seltskonnale olemas ka FIA delegaadid, kes kontrollivad, et vastava ala töö käiks reeglite kohaselt ja terve sarja üleselt tehtavad otsused oleksid ühesed ning alused otsuste tegemiseks oleksid legitiimsed. Seega ka ülejärgmine aste on teada.

Miks peaks keegi üldse tahtma tehnilise kontrolli kohtunikuks saada?

Autospordiga on võimalik tegeleda ka ise sõitmata – luues ja pakkudes keskkonda, kus seda teha. Kas siis korraldaja või kohtunikuna. Viimane annab võimaluse teha midagi head teiste heaks, oskuse rakendada enda teadmisi, täiendada enda oskusi või miks mitte lihtsalt võimaluse ringi liikuda. Hea võimalus on tunda ennast osana millegi suure ja tähtsa ära tegemisel ning teha seda värskes õhus ja heas seltskonnas. Sisuliselt on kohtunikuna tegutsemine vabatahtlik tegevus – see soov ja sisemine vajadus millegi ära tegemiseks peab tulema inimese enda seest.

Mida huvitavat pakub autospordis kohtuniku töö?

Kohtunikuna on võimalus näha võistluse toimimise köögipoolt, olenemata asjaolust, kas tegemist on Eesti mõistes väikese võistlusega või maailma mastaabis suurvõistlusega. Lisaks sellele on võimalik näha ja suhelda autospordi tipptegijatega otse, ilma barjäärideta ja olenevalt võistluspaiga tingimustest või konkreetse kohtuniku ülesannetest olla sõna otseses mõttes võidusõidu keskel. Väga suure kogemuse on andnud töötamine suure kogemusega kohtunike kõrval – nähes nende otsuste tegemise loogikat, põhjendusi, oskust erinevaid situatsioone olukorra põhiselt hinnata jms.

Võimaluses olla võidusõidu sees on iga kohtuniku jaoks isiklik väärtus – kes tunneb rõõmu, et konkreetse autoga saavutati tulemus, kes saab väga lähestikku kokku puutuda oma iidolite ja/või maailma parimatega, kelle jaoks on „midagi” võimaluses kontrollida võistlusel hea tulemuse saanud autot. Olenemata asjaolust, peab kohtunik alati oma otsustes, käitumises ja ütlemistes jääma neutraalseks. Võidusõidu ajal huvitavamaid olukorrad tekivad tihti aga hoopis otseselt kontrollimisega mitte seotud teemadel – kas soovib mitmekordne maailmameister kohtunikuga pilti teha või on sul sõna otseses mõttes parim ja lähim koht võitja võiduemotsioonide nägemiseks.

Millist potensiaali näed Eesti kohtunikel maailmas toimuvaid võistlusi silmas pidades (F1, WRC, WTCC jne)?

Eestlastest kohtunike pühendumus on juba regiooni autospordis tähelepanu äratanud – lisaks sellele, et WRC võistlustel antakse eestlastest kohtunikele vastutusrikkamaid ülesandeid, võib korraldaja üldjuhul olla kindel, et soovitud ja nõutud tegevused saavad korrektselt tehtud. Tihti on probleeme teiste riikide kohtunikega – kohtunikud ei ole õigel hetkel kohal või lahkuvad oma tööpostlilt enne, kui selleks on luba saadud või püstitatud ülesanded lõpuni viidud. Eestlaste kohta pole selliseid kommentaare varem olnud.

Seetõttu on loomulik, et eestlastest kohtunikke kutsutakse WRC etappidele nii Euroopas, kui ka väljaspoole Euroopat või F1 etappidele. Lisaks sellele saavad Eesti kohtunikud kutseid töötamaks väljaspool Eestit toimuvatel võistlustel nii lähemal, kui kaugemal. Enamasti on sellistel võistlustel käimise võimalused piiratud, sest kõik kohtunikud teevad seda „tööd” vabatahtlikult, oma vaba aja arvelt ja isikliku elu kõrvalt.

Täna osalevad mitmed Eesti tehnilise kontrolli kohtunikud välismaistel võistlustel. Kas Eesti kohtunikel on potensiaali tõusta F1 või WRC taseme võistluste vanemkohtunikuks? Kui jah, siis millal see juhtuda võiks?

Jah, ikka on. Ja mitte ainult võistluste juhiks, vaid miks mitte ka teistele võistluse vanemametnike positsioonidele. Selle toimumine sõltub peaasjalikult kahest asjaolust – kohtuniku heas mõttes fanaatilisusest ja pühendumisest. Kui need on olemas, sellele lisada suhtlemisoskus ja väike osa ambitsioonikust, siis alustades lihtsa kohtunikuna on võimalik samm sammu haaval tõusta kõrgemal. Kindlasti on see tee raske, selle käigus esineb tagasilööke, kuid see võib viia sihile. Ma ei imesta, kui näiteks tehnilise kontrolli juht mõnel WRC võistlusel on eestlane ja seda varem, kui 10 aasta perspektiivis.

Miks peaks üldse ühe suurvõistluse korraldaja välismaal tahtma kaasata Eesti kohtunikke? Mis meid eristab ja meile sellise eelise annab?

Oskan vastata enda kogemuse ja nende kohtunike põhjal, kellega mul on olnud au ja võimalus Eestis koos töötada. Eestlastest kohtunikud on kohusetundlikud, otsustus- ja mõtlemisvõimelised. Loomulikult tuleb ette olukordi, mis ühele, teisele või kummalegi osapoolele ei ole sobilik, kuid enamasti suudetakse olukorrad lahendada sõbralikus ja asjaliku keskkonnas. Kui Eesti kohtunik on lubanud kohale tulla ja tööd teha, siis seda ta ka teeb, mitte ei kao ära või ei teata esimese võistluspäeva hilisõhtul, et ta järgmine päev ei tule. Lisaks sellele on meil Eestis suhteliselt lühikese aja jooksul olnud ambitsiooni korraldada eritasemelisi võistluseid, mis annab kohtunikele karastuse erinevateks olukordadeks ümber õppida ning käituda ja otsustada üheselt, kuid vastavalt olukorrale – mitte lõputult nii, nagu on tehtud viimased 20 aastat...

Mis on Sinu kui värske tehnikakolleegiumi esimehe esmased sihid ehk kuhu süsteem Sinu käe all arenema peaks?

Esmane suund on järgida, et eri distsipliinide üldiselt tunnustatud rahvusvahelised klassid oleksid meil Eestis igal juhul otseselt rahvusvahelised, mitte ei oleks mingeid hübriidklasse rahvusvahelise nime all, mis annaks kellelegi tehniliste tingimuste järgi sportliku eelise. Rahvuslike klasside osas mingit revolutsiooni ei ole plaanis, kuid komiteed ei tohiks neid välja suretada, sest korralike autode korral toovad nad rajale ja raja äärde inimesi juurde ning lõppkokkuvõttes on meil seeläbi põnevamad võistlused.

Praktiliselt kõikidel alakomiteedel on üheks eesmärgiks nii oma distsipliini kui ka autospordi üldine populariseerimine ja kättesaadavuse parandamine. Tehnikakolleegium peab siin olema toetav ja hea partner, kes mõtleb kaasa, kuidas eesmärk peab olema kättesaadavus ja lihtsus ning jälgima, et otsuste tagajärjel ei kannataks ohutus.

Ühine mure on kohtunike pealekasv – viimaste aastate jooksul on kohtunike üldarv püsinud muutumatuna, kuid samal ajal on vanem põlvkond kohtunikke pigem lõpetamas. Ühest küljest peab kohtunike rivi olema märgatavalt pikem, et võimalusel mitte koormata nii palju seniseid. Teisalt oleks laiapõhjalisem alus, kust tõusta kohtuniku arengutasemetel kõrgemale – see loob võimaluse, et pädevate vanemametnike rivi, kes saavad asjadest ühte moodi aru ja otsustavad sarnastes olukordades sarnaselt, on rohkem.

Tehnilise kontrolli kohtuniku töö on väga vastutusrikas ning ehkki õppida on võimalik kiirelt ja palju, tulevad kogemused mõistagi aastatega. Kuidas plaanid kaasata noori?

Ala on spetsiifiline ning lisaks reeglite ja tehnika tundmisele on vajalik ka hea suhtlemisoskus. See seab piirid, keda ja kui palju kaasata on võimalik. Teisalt pakub kohtuniku töö jaotamine väga palju erinevaid töö tegemise kohti ning seetõttu on enamusele võimalik leida sobilik tegevus. EAL-i kodulehte on võimalik rohkem ära kasutada selleks, et saada kontakti nendega, kes sooviksid töötada kohtunikuna ja üldiselt vabatahtlikuna, kuid ei tea, kuidas alustada.

Kuidas hindad võistlejate suhtumist tehnilise kontrolli kohtuniku töösse? Kas ollakse pigem pooldavad või esineb ka tõrjuvat suhtumist? Kuidas tõrjuvat suhtumist parandada?

Minu kogemuse põhjal on sõltub see väga palju kohtunikust endast – kuidas ise käitud, millise hoiakuga lähed võistlusele ja kuidas suhtud võistlejasse ning tema autosse. Ei tasu ülevoolavalt hakata enda teadmisi näitama või argumenteerima olukorras, kui ei ole täielikult enda teadmiste õigsuses kindel. Samas peab olema valmis korraldaja, teise kohtuniku või küsimustele vastama. Kui kohe õiget vastust ei tea, siis pigem tuleb seda öelda ning otsida iseseisvalt vastus välja. Ja kui mingil põhjusel on alguses öeldud vale vastus, siis kohe peale selle teada saamist tulemist tuleb seda asjaosalistele öelda, koos õige vastusega.

Mina ei ole kohanud põhimõtteliselt tõrjuvat suhtumist – kuna teatavatel hetkedel esindame erinevaid pooli, siis kõrgendatud tähelepanuga hetki ikka esineb, kuid üldiselt on need hetkelised. Kohtunikud teevad oma tööd ja võistlejad teevad enda oma – loomulikult tekib küsimusi, kas peab kõike ja kogu aeg kontrollima – kuid kui kõik teavad, et ka nende konkurente kontrollitakse ühtemoodi neutraalsel baasil, siis minu hinnangul loob see aluspõhja pigem pooldavaks, konstruktiivseks ja asjalikuks õhkkonnaks.

EAL soovib Sulle jõudu ja jaksu Sinu uues ametis!

Suured tänud!

 

Karmo Uusmaa on kauaaegne autospordi kohtunik, kes lisaks rohkele kohtunikukogemusele ümberkaudsetel rallivõistlustel on ametnikuna siiani osalenud ka 4 WRC etapil. Lisaks igapäevasele tööle EAL-i spordikoordinaatorina on Karmo juhtida tehnikakolleegiumi töö ning tegev on ta ka rallikomitees.

EST RUS ENG

Üldinfo

Eesti Autospordi Liit on Eesti Autoklubi (13.10.1924-16.06.1940) ja Eesti Autoliidu (1947-1988) õigusjärglane ning nende tegevuse jätkaja. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA liige alates 11. oktoobrist 1991. a, omades FIA põhikirja art 3.1 kohaselt Rahvusliku Autoklubi staatust. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA poolt volitatud ainupädev autospordi ja autonduse edustaja Eesti Vabariigi territooriumil.

Autosport 2018

Järjekorras 16. raamat sarjast „Eesti autosport“ on pilguheit 2018. aastale Eesti autospordis. Raamatust leiab kõigi alade põhjaliku hooaja kokkuvõtte nii eesti kui inglise keeles, statistikat ja hulgaliselt pilte.

Saadaval Apollos ja Rahva Raamatus ning EAL kontoris Mustamäe tee 4.

veebitehas