Kaardilugejate lood - Kristo Kraag

Kui rääkida Eesti kaardilugejatest, ei saa üle, ümber ega kõrvalt mööda Kristo Kraagist. Ta alustas kaardilugejana aastal 2001 ja teeb seda tänaseni, kuigi viimastel aegadel on tema esinemised kõrvalistmel jäänud harvemaks. Põhjus lihtne, suurema osa ajast neelab töö MM-Motorsport meeskonnas koordinaatorina. Ja mis seal salata, tiimi juhtimine või koordineerimine oli tal mõttes juba aastal 2007. Kristo on hea näide kõigile, kuhu kaardilugejana jõuda võib, kui endal soovi ja tahtmist on. Ta on olnud Markko Märtini kõrval kaardilugeja nii võistlustel kui M-Sport tiimis ja Subaru tehasemeeskonnas WRC autosid testides. Lisaks sellele juhtinud EAL rallikomiteed ja teinud 2013 aasta Kurzeme rallil MM-Motorsport meeskonnas koordinaatori ameti kõrvalt tiimile ka süüa. Ja võime kinnitada, see oli hea söök. Rauno Paltser kohtus Kristoga MM-Motorsport meeskonna peakontoris ja tulemuseks on allolev intervjuu. 

Foto: Erik Lepikson

Kuidas sattusid autoralli juurde?

Esimene ralli, mida ma mäletan end rajaääres vaatamas, oli talveralli Baltika 84. Käisin väga tihti jõnglasena ralliboksis uudistamas ja hakkasin asja vastu huvi tundma. Vene ajal oli Harju KEKi boksis palju ralliautosid, kus sai sees istuda ja muud uurida, sealt see huvi kasvas ning edaspidi olin juba tihe külaline rallidel ja jääradadel.

Tegid kaardilugejana debüüdi 2001., kui lugesid kaarti Veljo Madibergile. Kuidas see koostöö alguse sai ja kui palju olid enne seda hetke kaardilugemisega kokku puutunud?

Käisin ühel testil, kus ma sain kõrval istuda ja peale seda tekkis tahtmine rallit sõitma hakata. Käisin isegi ühe sõitjaga metsas legendi kirjutamas ja siis mulle helistati, et Madiberg otsib endale kaardilugejat ja et kohe saaks sõitma minna. Kahjuks keeras aga Mada Valge Daami rallil auto üle katuse ja seega lükkus see kohe sõitma saamine edasi. Sõitsime koos E.O.S rallil 0 masinat ja esimese võistlussõidu tegime koos Saaremaal.

Kas Sinu jaoks sai see kohe selgeks, et oled ralli mõttes kaardilugeja, mitte sõitja?

Kunagi väiksena pakuti mulle võimalust hakata karti sõitma, kuid ma pole ennast kunagi roolis suurel kiirusel kindlalt tundnud. Midagi nagu kiskus kõrvalistmele ja võimalik, et kui hakkasin ise ralliga tegelema, siis olin juba piisavalt vana, et minust enam head sõitjat saaks. See oleks olnud aja ja raha raiskamine ja seda raha poleks olnud ka. Ma ei usu sellesse, et kui keegi hakkab rallit sõitma 20+ vanuses, et siis sellest veel asja ka saaks nö. sportlase tasemel. Harrastaja tasemel kindlasti, kuid kui ikka tahta ka saavutada, siis peaks sõitmisega alustama juba väiksena, olgu selleks alaks siis kasvõi motokross, kart jne..

Hooajal 2003 algas Su koostöö Andrus Lauriga ning võistlusmasinaks sai Citroen Saxo S1600. Kuidas see koostöö alguse sai, kes leidis kelle? Osalesite kahe hooaja jooksul koos kuuel rallil. Kas N-rühma masinast oli raske istuda S1600 masinasse? Kui meenutad neid kahte hooaega, siis mis hetk meenub esimesena?

Andrusega käisime me koos lasteaias. Mitte küll samas rühmas aga kõrvuti rühmades. Ma täpselt isegi ei mäleta, kuidas me koostöö alguse sai, kuid see vist oli nii, et tema kaardilugejal Aleksander Kornilovil oli tegemist muude asjadega ja nii Andrus mind enda kõrvale kutsuski. Kuigi see masin väga ei kestnud ja sekka tuli ka üks avarii, siis minu jaoks hakkas kaardilugemise hobist kujunema natukene rohkem sport, sest lisaks võistlustele tegime ka kuiva trenni.

2005 hooaega alustasid Riivo Pappeli kõrval, kuid alates E.O.S rallist istusid Martin Rauami kõrvale. Kas seda võib tõlgendada nii, et ikkagi 4WD masin pakkus rohkem pinget ja huvi osaleda just ülipõnevas N-rühmas oli see, miks sai alguse just see koostöö?

Riivoga sõitsin puhtalt seetõttu, et Urmas Roosimaa oli tööülesannete tõttu ära ja palus mind, et kas ma saaks Riivoga Viru ralli sõita. Martin juba uuris ka minult, et kas oleks nõus koos temaga sõitma, kuid kuna olin juba Viru ralliks end lubanud Riivo kõrvale, siis sai meie esimene start Martiniga teoks E.O.S rallil. Martiniga koostöö oli tore ja kestis kokku kaks ja pool aastat. Nii palju kuiva trenni, kui me Martiniga tegime, ei ole ma kuulnud et Eestis üldse oleks keegi teinud. Sügisel ja talvel veetsime päris palju nädalavahetusi Lõuna-Eestis, kus ühe nädalavahetusega sai sõidetud nii u.500-600 katsekilomeetrit. Legendi trennis sai sõidetud katset ühte pidi, siis teistpidi, siis ristmikult paremale mindud, siis vasakule ja päris ohtralt bensiini sai seal kulutatud, kuid ma arvan, et kokkuvõttes oli sellest väga palju kasu.

2006 loodi Markko Märtini eestvedamisel Subaru E.O.S Rally Team, mille ühe ekipaaži masinasse istusid ka Sina. Samal aastal võitsid ka esimese N-rühma ja absoluutarvestuse Eesti meistritiitli. Kui nüüd tagantjärgi meenutad seda aega, siis kui võimas tunne see oli ühe 27.aastase kaardilugeja jaoks, et võita kaks tiitlit ja seda veel Markko Märtini juhitavas meeskonnas?

Stabiilse sõiduga sai see tiitel saavutatud ja Martinil nagu väga polnudki muud võimalust, kui see tiitel ära võtta. 2005. aasta läks Martinil veidi nässu tänu sellele, et ühel rallil keeras ta masina üle katuse ja selle remondiks kulus liiga palju aega ning samuti jäi tal vahele Viru ralli ja Saaremaal me katkestasime. 2006 oli päris õpetlik aasta, sest enne seda olime asju teinud väiksemalt aga kuna sattusime Markko meeskonda, siis olime rohkem pildis, lehes kirjutati jne…

Kui palju erinesid uues meeskonnas seni tehtud tegevused?

2006 olime vaid talverallil sõitnud kui me läksime Portugali, kus toimus MM kandidaatralli. See oli teistmoodi kogemus, sest enne polnud Lätist kaugemal rallit sõitmas käinud. Võistluse ajal valitsesid päris rasked ilmastikutingimused. Katsetel tuli päris ohtralt vett, kuigi raja kirjutamise ajal paistis päike, oli soe ja teed tolmasid ning isegi servises olid samad tingimused. Katsetel aga oli väga tugev vihm ning lisaks polnud meil veel päris õigeid rehve, kuid lõppkokkuvõttes see midagi väga ei määranud. Sellest rallist sai sissejuhatus välismaa rallidel käimisele, et mismoodi oskaks ennast natukene kodusemalt tunda välisrallidel. Lisaks õppisime palju seda, et kui meil omaarust siin Eestis on hea legend ja suudame sõita sirgeid ja kiireid kurve, siis kui sa lähed ükskõik kuhu Lõuna-Euroopa rallile, siis jääb selgelt Eesti legendist puudu ja aeglasemaid kurve ei suuda üldse kirja panna. Eestis sõites on aeglaste kurvide jaoks suhteliselt vähe numbreid ja kiirete jaoks palju, siis seal sõites on sul selliste keskmiste kurvide jaoks vaja väga palju numbreid.

Hooajast 2007 sai Sinu senise karjääri kõige töökam hooaeg, kui osalesid Rainer Ausiga Eesti meistrivõistlustel ja mõnel välisrallil ning Martin Rauamiga MM-sarjas klassis PWRC. Kui raske või kerge see hooaeg oli Sinu jaoks, sest lisaks sellele, et sõitsid kahe erineva piloodiga, olid erinevad ka võistlusmasinad? Ja kui Eesti rallidel olid tuttavad katsed, siis MM-rallidel oli ju kõik uus.

Hooaeg ise oli põnev, sest vahepeal oli aeg, kus iga nädal sai kuskil rallit sõita. MM-rallidest suur hulk olid kauged rallid ehk siis Mehhiko, Uus-Meremaa, Jaapan, Argentina. Lisaks nendele rallidele, mis olid väga lahedad, oli kogu see hooaeg väga lahe ja õpetlik, kus oli nii head kui halba. Acropolise rallil oli päris hea hoog üleval ja olime konkurentsis, kuid siis käisime tobedalt esimese käigu kurvis üle katuse, siis veel läks auto põlema ja tekkisid kütuse probleemid ning auto ei töötanud korralikult. Ehk siis ralli algas hästi aga edasi läks allamäge. Sellest aastast on üldse väga palju mälestusi. Näiteks sain käe valgeks ka katustega, kui Kreekas käisime Martiniga üle katuse esimese käigu pealt, siis nädal hiljem eestikatel panime Raineriga ikka korraliku katuse viienda käigu hoo pealt. Seega nädalaga kaks katust.

Too välja mõni lõbus seik, mis Sul meenub PWRC hooajast!

See sama kord, kui Kreekas võistlesime ja olime üle katuse käinud, siis edasi sõites kukkus Martini poolse ukse klaas eest ära ja „tuba“ oli tolmu täis. Jaapani rallil, kus kõik kirjutasid rada rendiautodega, siis kõikidel autodel läksid järjest rehvid katki ja leidsime teeäärest Patrik Flodini, kelle masinal oli kolm katkist rehvi. Võtsime nad koos kaardilugejaga peale ja jätkasime rajakirjutamist nii, et kaks juhti istusid ees ja kaks kaardilugejat taga ning omavahel kõrvaklappidega ühenduses. Saime täitsa edukalt hakkama. Walesi ralli jäi meelde kui ralli, kus olid väga karmid olud. Udu ja paduvihm ning autost väga välja minna ei tahtnud. Üldiselt sai sel aastal juurde palju kogemusi, kuid 2007 aasta vägevaim kogemus oli kindlasti osaleda koos Markkoga Ford WRC masina testidel.

2007 hooaja lõpus sai sinust kahekordne N-rühma ja absoluutmeister ning sellesse aastasse jäi ka Sinu esimene absoluut rallivõit (Saaremaa). Tavaliselt ütlevad võitjad, et see esimene tiitel on ikka kõige magusam, kas sama kehtib ka Sinu kohta? Kui peaksid võrdlema Rainerit ja Martinit, siis iseloomusta neid paari sõnaga!

See on päris keeruline küsimus, et kumb nagu lahedam oli? Mõlemad olid toredad. Selge see, et Novikov 2007 kohalikest sõitjatest kiirem oli – aga, et Saaremaal ise ära käperdas ja kinkis meile võimaluse meistriks tulla, see oli tema enda viga. Nädal varem oli ta samal moel kaotanud Venemaa meistrivõistlused. Kindlasti oli ta kiire, kuid samas näitasime ka meie Raineriga piisavalt kiirust, sest muidu poleks meil ju enne Saaremaad üldse võimalust olnud meistriks tulla. Lisaks meistritiitlile oli väga meeldejääv ka Saaremaa üldvõit ise. Martiniga tuli tiitel natukene lihtsamalt, sest tiitliheitlus sai põhimõtteliselt otsustatud juba Viljandis, kui Saluri katkestas ning meil oli seejärel vaja Saaremaal vaid lõpetada ja mõned punktid teenida. Ütleks nii, et mõlemad aastad olid suhteliselt võrdsed ja mõlemal aastal oli tugev konkurents. 2006 oli palju võrdseid sõitjaid ja 2007 oli üks väga kiire vastane (Novikov) ja siis teised tulid koos ühtlaselt järele.

2008 algas Sinu koostöö Ott Tänakuga ja tulemuseks taaskord meistritiitlid nii N rühmas kui ka absoluutarvestuses. Sinu jaoks siis juba kolmas hooaeg järjest. Aasta hiljem osalesite Tänakuga kahel MM-rallil ja ka Pirelli Star Driver testidel, mille lõppkokkuvõttes võitsite ning olite ühed väljavalitutest 2010 hooajaks, kuid siiski Sina Oti kõrval PSD sarjas ei osalenud. Miks see nii oli?

2008 sõitsin ma Otiga vaid ühe ralli. 2009 osalesime lisaks MM-rallidele ja Pirelli katsetele ka Talsi rallil. Samal aastal hakkasin kodus sõitma koos Georgiga (Gross) ja sealt sündiski see otsus, et jätkan 2010 koos Georgiga Eesti meistrivõistlustel (võitsid absoluutarvestuse meistritiitli). Otil olid suuremad sihid ja mina olin aasta varem otsustanud, et ma väga ei viitsi rallit suurelt enam ette võtta. See oli ühine ja võistkondlik otsus ning kuna Kuldar oli just vabaks jäänud, siis sai selle kasuks otsustatud. Kuldariga oleme päris mitmeid aastaid toimetanud ja ta on väga ok tüüp. Kuldar oli MM-sarjas juba mitu aastat tiirelnud ja teadis-tundis inimesi ning see tegi kindlasti Otil seda sisseelamist natukene lihtsamaks kogu sellesse MM-sarja süsteemi.

Pakun, et aasta 2010 jääb Sulle alatiseks meelde, sest istusid Mad-Croc Rally Estonial ei kellegi muu, kui Markko Märtini kõrvale ja võistlusmasinaks kõikidele Eesti rallisõpradele tuttavaks saanud Ford Focus RS WRC 03. Räägi natukene lähemalt, kuidas see koostöö alguse sai, mis tunne oli Markkot läbi Eesti kõige kiiremate katsete juhtida ning kui palju erines see kogemus Sinu senistest kogemustest, sest see ju polnud esimene kord, kus Sa Markkole WRC masinas kaarti lugesid?

Esimene WRC kogemus koos Markkoga tuli 2007, kui käisime koos temaga neljal päeval Fordi testimas. See oli minu jaoks ulme, sest olin ju seni ainult N-rühma ja väiksemate masinatega sõitnud ning vaid unistanud WRCga sõitmisest. Esimesel päeval sõitsime koos Markkoga asfaldil u.350km ja õhtul ma kaela keerata enam ei suutnud. Pidi keerama kogu kere, et üldse kuhugi poole vaadata.

2008 sain Markko kõrval Subaru meeskonna testidel sõita kilometraaži poolest paar MM-hooaega. Vahel toimusid testid üle paari nädala ja kestsid 4-5 päeva. Sattus sekka ka paaripäevaseid teste, kuid selle eest olid need siis pikad ja kilomeetriterohked päevad. Testide eesmärke teadsid Markko ja Subaru meeskonna liikmed. Minu ülesanne oli kaarti lugeda. Testidel käis tõsine töö, seal polnud looderdamist. Mõnel päeval kasutasime 3-4 erinevat katset, mõnel jällegi testima kestvust ja sõitma 90-100km järjest. Kuna Subaru oli siis veel tehasemeeskond, siis võib öelda, et see oli unistuste töökoht. Subaru MM-sarjast loobumise teade tuli kaks-kolm päeva peale seda, kui olime Markkoga viimaselt nädalaselt testilt saabunud.

Rally Estonia koostöö algas nii, et olin parasjagu söömas kui Markko helistas ning küsis, et kas ma teaks mõnda kaardilugejat talle soovitada, kellega ta saaks Mad-Crock Rally Estoniat sõita? Ma ütlesin, et ma ühte tean, see olen mina ise ja rohkem väga ei tea ning nii ta läks. Kui sa oled Eestis olnud Markko Märtini perioodil kaardilugeja või alustav kaardilugeja ja kui sul poleks unistust tema kõrval rallit sõita, siis sul pole lihtsalt õiged unistused. Kui ta helistas, meenus mulle, kuidas ligi 10 aastat enne seda startisime me Madibegiga 0 autos ja Markko startis kohe meie järel ning me ei tundnudki omavahel ja ta oli stardis tehasemasinaga (Subaru Impreza WRC), mis minu jaoks tundus totaalne ulme ja kosmos ja nüüd see sama mees kutsub mind endale kõrvale kaarti lugema autosse, millega mõned aastad tagasi veel maailmas tegusid tehti ning mis on tänaseni väga lahe auto. Seega see oli selline küsimus, millele ei saanud „ei“ vastata. Lisaks sellele sõitsime teedel, mida me mõlemad väga hästi teame ning see kõik tegi selle veel nauditavamaks. Kuigi olin talle enne kaarti lugenud, siis sellest hoolimata oli sees päris suur ärevus. Vastutus oli suur.

Kui Sa küsiksid, et kes on mind õpetanud kaardilugemise juures kõige rohkem, siis ei ole seda teinud ükski kaardilugeja vaid just Markko. Ta on andnud mulle Michaeli (Park) vihikuid lugeda ja sealt olen õppinud, kuidas legendi kirjutada. Kui võtta Michaeli poolt kirjutatud vihik ette, siis sa kaardilugejana näed kohe rütmi ära, et see on nagu nii simpel, et siin on kiire, siin on aeglane, siin on ülikiire. Tänu Markko õpetustele ja Michaeli vihikute lugemisele hakkasin kirjutama nagu tema ehk siis kahes tulbas ülevalt-alla ning muutsin sellega lugemist enda jaoks palju lihtsamaks. Esimesel ühisel Rally Estonial Markkoga, kirjutasin ma Michaeli vanad legendid ümber ja lisasin uued lõigud, mida nendel aastatel, kui Michael koos Markkoga sõitis, polnud sõidetud või olid muutunud. Selles osas oli 2010 lihtsam, et mul oli suures osas õigesti kirjutatud legend ees ja ma sain sealt maha viksida ja õige rütmi enda jaoks paika saada. Loomulikult õpetas Markko ka testidel mind, et kuidas lugeda ja mida tegema peaks. Kohe esimesest korrast, kui kunagi koos testidel käisime, siis hakkasin talle lugema inglise keeles. Inglise keeles lugemine on palju loomulikum, sest see sobib legendi keeleks palju paremini kui eesti keel. Teed on inglise keeles palju loogilisem kirjeldada kui eesti keeles, sest meil on need sõnad pikad ja kohmakad.

Kas Markko on kaardilugeja osas nõudlik piloot?

Markko on kõiges nõudlik. Oled korra lugemisel hiljaks jäänud, rohkem seda teha ei taha. See, et ta on nõudlik on täiesti arusaadav, sest kui meeskond valmistab talle parima masina, tema teeb oma tööd tasemel, siis ootab ta ka kaardilugejalt samal tasemel tööd. Masinas peabki piloodi ja kaardilugeja vahel kõik tasemel töötama. Eks meil kõigil on paremaid ja kehvemaid päevi aga mina tunnen end tema kõrval sõites küll väga kindlalt ja kui Markko suudab nii kiirelt sõita ju ta siis tunneb seda sama.

Rajaääres on kuuldud legende sellest, kuidas Markko palus Sul viimase katse stardis anda katse legend kohtuniku kätte, et nad annaksid selle edasi järgmisena startinud Georg Grossi autosse, et tal oleks motivatsiooni katsevõit võtta teades, et Markko ja Sina „pimesi“ ees sõidate.

Looduse nautimisest ei tulnud midagi välja, sest isegi, kui sa tead seda teed peast, siis sa mõtled, et kas tema seda ka ikka teab? Kui legendi loed, siis sa tead, et hetke pärast ta pidurdab aga kui lähened ilma legendita kuskile kiire lõigu järgsele pidurdusmaale, siis mõtled küll endamisi, et kas ta ikka teab, et enne seda nukki peab pidurdama ja lõpuks näed, et pidurdabki! Kuid ikkagi on väga ebamugav, kui sul pole legendi käes. See katse mida me viimasena sõitsime on väga vinge katse. Seal on igasuguseid nukke ja ülikiiret sõitu päris palju. Mingil hetkel sain siiski aru, et Markkol on see katse ikka väga hästi peas ja rahunesin.

Järgneval aastal osalesite taas Rally Estonial, kuid seekord jäite Mads Östbergi ja Jonas Anderssoni järel teiseks. Kas võib öelda, et rallivõit läks esimese päeva taktika nahka või on tõesti tehnika nii palju edasi arenenud, et 2003 WRC ei saanud enam uuemale tehnikale vastu?

Olime juba mõlemad vanemad ja paar kilo raskemad (naerab). Eks ta jah läks sinna esimese päeva taktikale, sest me ei teadnud, et sadama hakkab. Esimese päeva esimesel katsel sai vähemalt Östbergile, kes pea iga nädal MM-tasemel rallit sõidab, koht korralikult kätte näidatud. See avapäeva esimene katse oli kõige lahedam katse üldse ja sellest katsest on päris mitu kohta väga hästi meelde jäänud. Siiani tulevad külmavärinad peale, kui jõudsime Kääriku mahapöördeni ja WRC masinasse sisse kuuled, mismoodi rahvas väljas kaasa elab - see oli uskumatu tunne! Kuigi tal oli uuem tehnika, siis ega meie oma ka kehva polnud. Teise päeva hommikul veel pingutasime paaril katsel, kuid oli näha, et ta on kiirem. Tulgu uuesti!

2011 said ka ühe eksootilise kogemuse võrra rikkamaks, kui osalesid Liibanoni meistrivõistlustel Nick Georgiou kaardilugejana. Kuidas see võimalus tekkis ja kaua mõtlesid, kui võimalusest haarasid?

2010 alguses mõtlesin, et vaataks sinna araabia poole ja läheks teeks seal mõned sõidud. 2011 nädal enne rallit helistati, et kas ma saaks sinna minna? Nick soovis minuga sõita tegelikult terve hooaja, kuid kuna nende kalender kattus päris palju siin Eestis minu poolt seotud asjadega, siis õnnestus meil sõita vaid üks ralli. Ralli ise oli asfaldiralli, kus sõideti kaks katset, mõlemal kolm läbimist, kokku 60km. Lahe kogemus, lahedad katsed, lahedad inimesed ja hea toit. Selle võimaluse otsis mulle mu tuttav kaardilugeja, kes käib Euroopast seal kaarti lugemas ning tema selle välja pakkuski. Sama meeskond, kellega ma ühe ralli Liibanonis kaasa sõitsin, ostis talvel ära ühe MM Motorspordi Ford Fiesta R5 võistlusmasina, seega sidemed on säilinud ja tutvused toimivad.

Viimased aastad oled rallirajalt eemal olnud ja tegelenud MM Motorspordi meeskonna koordineerimisega. Räägi palun, mida see amet endas hõlmab, mida pead tegema jne..

Ralliradadelt olen jah eemal, aastas käin vaatamas 2-3 kiiruskatset. Pean teadma kõike, mis puudutab rallisporti. Tegelen meie meeskonnaga seotud inimeste ja masinate logistikaga. Ralli autodega otseselt kokku ei puutu ehk siis tehnikaga seotud pole ja pigem tegelen ralli sportliku poolega. Ettevalmistus rallidel käimiseks ja kohapeal toimimiseks. Meeskond peab teadma, kus nad peavad kohal olema, mis ajal, mida nad tohivad teha, mida mitte jne..

Kuna meeskonna koordineerimisega on nüüdseks tegeletud juba päris palju aastaid, siis on isegi õudusunenägusid teemadel, kus ma näen, et olen sisse maganud ja jõuan service parki kui autod on juba katsetele läinud ja mehaanikud küsivad norivalt, et noh said ka aega lõpuks tulla? (naerab) Kui veel sõitsin, siis nägin unes, et jäin ise hiljaks-juht ootas ja kõik olid kurjad mu peale. Õnneks seda päriselus juhtunud kunagi pole. Amet on küll vastutusrikas, kurnav ja aeganõudev, kuid samas saan olla ralli lähedal ja see on väga hingelähedane ning vahest on hea meel ka kui midagi väga hästi välja tuleb. Selle aasta esimene vaba nädalavahetus peaks tulema jaanipäeva paiku. Tegelikult on see väga lahe, et lisaks Eesti meistrivõistlustele osalevad meie meeskonna inimesed ka mujal sarjades kas siis mehaanikuna, koordinaatorina või mingil muul moel abiks. 2011 kui meeskonda selle ameti peale tulin, osalesid kaks masinat S-WRC sarjas (Ott Tänak ja Frigyes Turán), siis esimeseks ülesandeks oli Jordaania ralli. Ungarist tuli recce auto peale võtta, kogu varustus Itaaliast laeva peale panna ja saata Süüriasse, kust oleks maad mööda Jordaaniasse sõidetud. Kuid kuna just sel ajal algas seal sõda, siis saadeti autod järgmise laevaga Iisraeli Haifa sadamasse. Sadamale lähenedes läksid laeval mõlemad mootorid katki ning jäi paariks päevaks lahele triivima. Seega selline huvitav kogemuse alustuseks.

Hetkel on teil meeskonnas kaks uut sõitjat Timmu Kõrge ja Raul Jeets ning masinateks uued Fiesta R5 masinad. Millised on aga Sinu enda plaanid hooajaks 2014? Kas rallifännidel on Sind lootust näha ka rallirajal?

Meeskonnas on kaks sõitjat ning eks nad mõlemad tahavad võimalikult kiiresti sõita ja meie plaan on nendele anda see võimalus kiiresti sõita ja teha nii, et meie pärast neil midagi tegemata ei jääks. Saab näha, mis siin Eesti rallis üldse sel aastal toimub, et kui palju on sõitjaid jne.. Enda osalemise osas ütlen pigem „ei“. Eelmine aasta tekkis tahtmine jälle sõita ja mul olid läbirääkimised sel teemal paari välismaa sõitjaga, kellel olid suured plaanid WRC2 sarjas, kuid need plaanid ei loksunud paika.

MM Motorsport osaleb sel aastal nii MM-sarjas kui ka ERC-sarjas. Oled neid mõlemaid sarjasid kõrvalt näinud. Kuidas võrdled neid?

MM-sarjas on meil klient Kuweidist, kes meilt ühe R5 soetas ning kelle sooviks on sel aastal osaleda WRC2 sarjas. Meeskonnale on sellised projektid põnevad. Euroopakad on küll kohati huvitavad, kuid maailmameistrivõistlustest on nad tükk maad maas. Neist on see miski puudu, sarnaselt IRC sarjaga. MM-sarjas on kõik võimsam. Olgugi, et IRCs olid Peugeoti ja Skoda tehasemeeskonnad, kuid see ei paista nii välja nagu MM-sarja meeskonnad. IRC oli nö. kommertssari ja FIA staatuseta. Nüüd, kui teist aastat sõidetakse ERC ja on ka FIA staatuses Euroopa meistrivõistlused, siis see teeb neid rallisid ehk põnevamaks, kuid fännide jaoks, kes tahavad TV vahendusel kokkuvõtet vaadata ei ole endiselt midagi paremaks muudetud ehk päevakokkuvõtted algavad siis, kui juba võiks magada.

Kuidas Sulle Eesti meistrivõistluste seis tundub?

Eestis võiks kuidagi tekitada seda, et Eesti meistrivõistluste tiitli väärtus oleks suurema kaaluga. Mul endal oli paar aastat tagasi idee, et Eestis võiks olla kolm autoralli meistritiitlit: nelivedu, esivedu ja E-rühm. Neliveos võiks olla need klassid, mis on täna kehtiva homologeeringuga ja olulised klassid, et oleks konkurents tihe. Esiveoliste meistritiitel oleks siis peaaegu nagu JWRC tiitel, sest esiveolistega sõidavad enamjaolt noored sõitjad, kes omavahel suhteliselt võrdselt rebivad, mis tekitaks tugeva konkurentsi. Rahvuslikus rühmas on koos nii palju erinevaid klasse ja masinaid, et seda ideed ehk oleks veel vaja töödelda, aga ma arvan, et tänasel päeval on meil selgelt liiga palju tiitleid Eesti autorallis võimalik võita ja põhimõtteliselt saab iga mees Eesti meistriks tulla. Sellistel tiitlitel puudub väärtus. Ma arvan, et EAL, komitee ja sõitjad peaks vaatama väheke kaugemale ja peaks aktsepteerima, et N-rühm on ajalugu. Vaatasin ka Võru rallil, et eelmise aasta N-rühma tipust olid veel alles Aus, Plangi, Murakas ja Abram. Samas Ott, Timmu, Raul ja Egon on liikunud kõik kaasaegsemate autode peale (R5). Loodetavasti on hetkel üleminekuperiood ja paari aasta pärast on ka Eesti meistrivõistlused teise näoga. Kohati on ka Eestis märgata liiga palju seda, et kui kellelgi tekib tahtmine rallit sõitma hakata, siis ronitakse kohe 4WD masina rooli. Millegipärast ei osata hinnata seda, et alustuseks võiks sõidu selgeks õppida vähem võimsa masinaga ja olla sellega kiire ning võita kõik teised ning siis liikuda edasi. Selles osas on ehk Sander teinud õige sammu, et liikus 4WD pealt tagasi 2WD peale ning saab lisaks kodustele sõitudele osaleda ka MM-sarjas ning seda tõenäoliselt sama raha eest, mis 4WD masinaga vaid Eesti meistrivõistlustel osaledes. Samas kogemuse mõttes saab ta palju suurema pagasi ning kindlasti kasvatab sellega ka oma kiirust.

Ise tahaks veel näha, et autorallisse tuleks rohke sõitjaid, kes on alustanud mõnel teisel alal (kart, kross), kellel on juba väiksena selline sportlik viha sisse tekkinud ja ei jäta jonni ning on tulemuse nimel minema läbi tulest ja veest ja ei anna nii kergelt alla.

Kes on Sinu mentor peale Markko? Eelnevates intervjuudes, mis ma teinud olen, on Sinu nimi päris paljude suust kõlanud.

Ma otseselt pole ise kedagi õpetanud. Vahel, kui Koskinen mulle helistab, siis ma soovitan tal juhendit lugeda (naerab) aga ma arvan, et nii palju või vähe, kui minus seda kaardilugejat on ja need teadmised, mis mul tänaseks olemas, on ikkagi sellest Markko perioodist ehk siis 2006 kuni tänaseni. Ja seda mitte ainult selles osas, et kui me oleme saanud koos sõita vaid ka kõik rallivälised õpetussõnad. Tiimis on targad ja toredad inimesed, eesotsas Jussiga, kellega koos on päris palju toredat ja koledat läbi elatud. Kaardilugejatest olen kõige rohkem arutlenud Kuldar Siku ja Scott Martiniga, kes loeb hetkel kaarti Craig Breenile.

Kas Sa tead, mitme sõitja kõrval Sa võistlustingimustes oma karjääri jooksul istunud oled?

Ei tea. No jah, eks võistluseid on olnud ka üle saja. Osaletud rallide materjalid ja legendid on mul kõik alles.

Paljud Eesti rallisõitjad ja kaardilugejad osalevad projektides, mis on seotud EAL noortetööga. Kuidas hindad hetke noorte seisu Eesti autorallis?

Hoolimata sellest, et rajaäärde pole viimasel ajal palju sattunud, siis stardinimekirjasid ja tulemusi jälgin pidevalt. Reaalselt tundub hetkel olevat selline hetk, kus sellist 16-17 aastast sõitjat pole näha peale tulemas, aga samas on meil hulk 20 aastaseid, kes on 13-14 aastasena alustanud, kes täna peaks olema oma parimas vormis. Hetkel näen peale Oti Karli (Kruuda) ja Martinit (Kangur), kes peaks sel aastal MM-sarjas tegusid tegema. Samuti Sander Dmacki sarjas. Usun, et see aasta saab olema nendele uljaspeadele otsustav aasta. See, et need sõitjad mõned aastad tagasi rallisse tekkisid, on üks hea kingitus, mille Urmo Aava noortesari meile kinkis. See oli hea süst kohalikku autorallisse, kellest täna on saanud täiesti tõsiseltvõetavad rallisõitjad. Eks peale nende tuli sealt sarjast veel sõitjad aga nemad kolm on kindlasti need kes välja paistavad. Hoolimata sellest, et ralli on kallis ala, siis loodetavasti lähevad siiski ajad paremaks ja rallid põnevamaks ning isad võtavad rajaäärde kaasa oma pojad ja tütred, kellel siis selle ala vastu huvi tekiks. Enda osas võin küll öelda, et pisik on sees juba lapsepõlvest. Viimased aastad olen küll seotud tubase tööga ja seda adrenaliini on vähem, kuid eks selle vastu aitab paar korda aastas võistlusmasinasse istumine ja kiiresti sõitmine. Siis tuleb meelde miks see ala sulle meeldib ja ka see, miks iganädalaselt enam ei tahaks ralliautos istuda. Mul pole midagi varaste hommikuste ärkamiste vastu aga eks pigem mõistad vanemaks saades, et tegelikult pole iga nädal seda adrenaliini enam vaja.

Kuna olen ise ka Rallifoorumi kasvandik, siis ei saa jätta küsimata küsimust, et oled rallifoorum.ee asutaja? Kuidas see projekt sündis ja kas oled sellega veel ka tänaseni seotud?

See leht pole minu tehtud, sain selle sünnipäevakingiks. See oli see aeg, kui Markko oli maailma tipus ja Eestis ei olnud ühtegi arvestatavat lehte. Alguses, mäletad ise, olid avalehel uudised, rallide eelvaated. Käisin ise „ajakirjanikuna“ MM-rallidel ning helistasin mõnele sõitjale, et kommentaari küsida. Alguses tegime neid uudiseid kahekesi oma tööde ja muude toimetuste kõrvalt, kuid paari aasta pärast mõistsime, et ei suuda neid uudiseid toota ja nii see avaleht kaduski ja jäi vaid foorum. 2006-07 oli foorumis suhteliselt vaikne aeg, kuid siis hakkas Urmo WRCga sõitma ja siis hakkas foorum jälle elavnema ning kui Ott 2012 WRCga sõitis MM-sarjas, siis oli seal ehk sama palju inimesi kui Markko ja Michaeli ajal. Vahest loen foorumit ja mõtlen, et paneks selle päeva pealt kinni, kuid siis jälle mõtlen, et äkki me ajasime 10 aastat tagasi ise samasugust juttu. Informeerituse tasemed on erinevad, et kui lähedal on keegi infole ja millised on kellegi teadmised asjadest. Lõppude lõpuks on see fännidele omavahel suhtlemiseks ja kui keegi teab asjadest vähem, siis loodetavasti teadjamad aitavad järjele. Oluline, et keegi haiget ei saaks.

Magusaim võit ja kibedaim kaotus?

Kibedaim kaotus, kui me talverallil (Võru 2010) Otile ja Kuldarile kaotasime, sest kaotasime hange sõites aega ja kaotasime ralli vist 0,3 sekundiga. Magusasti meeles on Saaremaa 2007 võit ja 2010 Rally Estonia. Mõlemad on magusad aga emotsionaalselt erinevad võidud.

Lemmikralli, kus oled osalenud/tahaksid osaleda?

Argnetina. Olen osalenud ja tahaks veel osaleda.

Lemmikmasin, millega oled võistelnud /tahaksid võistelda?

Lemmik, millega ma olen sõitnud, on 2003 Ford Focus WRC. Masin millega tahaks sõita on 80ndate lõpus 90ndate alguses ralliradadel sõitnud Lancia Delta Integrale ja Toyota Celica ST205.

Kui saaks piirideta unistada ja valida ühe sõitja läbi terve ralliajaloo, kelle kõrval osaleda ühel MM-rallil, siis kes oleks see sõitja, milline oleks masin ja milline etapp?

Markku Alen, tagaveolise masinaga, San Remo segarallil ehk siis kruusal ja asfaldil korraga. Varem oleks see unistus olnud Markkoga sõita Ford Focus WRC-l, kuid see unistus on mul õnneks täitunud.

 

Nimi: Kristo Kraag

Sünnikuupäev: 03.02.1979

Piloodid, kellele kaarti lugenud: Veljo Madiberg, Andrus Laur, Riivo Pappel, Martin Rauam, Rainer Aus, Ott Tänak, Miko-Ove Niinemäe, Georg Gross, Markko Märtin, Martin Kangur, Nick Georgiou, Sander Pärn

 

2001-02 koos Veljo Madibergiga osalemine Eesti meistrivõistlustel – Mitsubishi Lancer Evo VI

2003-04 koos Andrus Lauriga osalemine Eesti meistrivõistlustel – Citroen Saxo S1600/Subaru Impreza

2005 Eesti autoralli meistrivõistlustel 6.koht klassis N3 / Martin Rauam – Subaru Impreza WRX STi

Eesti autoralli meistrivõistlustel 1.koht klassis N1+N2+A4+A5 / Riivo Pappel – Honda Civic Type-R

2006 Eesti autoralli meistrivõistlustel 1. koht klassis N3 / Martin Rauam

Eesti autoralli meistrivõistlustel 1.koht absoluutarvestuses / Martin Rauam E.O.S Rally Team

2007 Eesti autoralli meistrivõistlustel 1. koht klassis N3 / Rainer Aus

Eesti autoralli meistrivõistlustel 1.koht absoluutarvestuses / Rainer Aus

Saaremaa ralli absoluutvõit /Rainer Aus

Argentina MM-ralli 8.koht klassis PWRC – Martin Rauam (kokku 6 MM-rallit nende hulgas ka Uus-Meremaa)

2008 Eesti autoralli meistrivõistlustel 1. koht klassis N4+S2000 / Ott Tänak

Eesti autoralli meistrivõistlustel 1.koht absoluutarvestuses / Ott Tänak

2009 Eesti autoralli meistrivõistlustel 12. koht klassis N4+S2000 / Georg Gross

Eesti autoralli meistrivõistlustel 3. koht klassis WRC, A8 / Georg Gross

Eesti autoralli meistrivõistlustel 1.koht absoluutarvestuses / Georg Gross

Portugali ja Soome MM-ralli /Ott Tänak

Pirelli Star Driver katsete võit /Ott Tänak

2010 Eesti autoralli meistrivõistlustel 2.koht absoluutarvestuses / Georg Gross

Mad-Croc Rally Estonia 1.koht /Markko Märtin – Ford Focus RS WRC03

2011 auto24 Rally Estonia 2.koht/ Markko Märtin – Ford Focus RS WRC03

Rally du Printtemps 2.koht /Nick Georgiou (Liibanon)

2012 Honda Tallinna ralli 4.koht /Sander Pärn

Rally Legend WRC (Itaalia) /Markko Märtin (katkestamine)

2013 Rally Masters Show (Venemaa) 2.koht /Markko Märtin

Silveston Saaremaa Rally 2.koht klassis R4/ Martin Kangur – Ford Fiesta R5

EST RUS ENG

Üldinfo

Eesti Autospordi Liit on Eesti Autoklubi (13.10.1924-16.06.1940) ja Eesti Autoliidu (1947-1988) õigusjärglane ning nende tegevuse jätkaja. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA liige alates 11. oktoobrist 1991. a, omades FIA põhikirja art 3.1 kohaselt Rahvusliku Autoklubi staatust. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA poolt volitatud ainupädev autospordi ja autonduse edustaja Eesti Vabariigi territooriumil.

Autosport 2019

Meie autospordi kuldne aasta kogu oma kirevuses on nüüd kaante vahel ja saadaval raamatukauplustes üle Eesti ja veebipoest aadressil http://makse.autosport.ee/shop

Saa teada meie aegade kirkaima spordisaavutuse telgitagustest asjaomaste suu läbi, loe sisutihedaid ja värvikaid kokkuvõtteid erinevate autospordialade aasta olulisematest sündmustest-sarjadest ja naudi efektseid ülesvõtteid, mis nähtut-kogetut parimal moel edasi annavad.

veebitehas