Superkross tähistab tänavu oma 20. juubelit

Eesti autospordis on olulisel kohal selline sari nagu superkross, mis tänavu saab 20. aastaseks. Sarja vedamise taga on Erki Sport ja Eiki Eriste, kellega sellel puhul väheke juttu ajasime. Mina Tallinnas oma töölaua taga ja Eiki Pärnu lahe jääl. Mitte rada ette valmistamas vaid kala püüdmas. Ja selle ca 20 minutilise jutuajamise käigus tõmbas ta jääaugust välja neli ahvenat.

Eiki Eriste meenutab, et esimene superkrossi võidusõit peeti aastal 1992, Pärnu kesklinnas, selle koha peal, kus praegu on Port Artur 2. Võisteldi autodel kubatuuriga kuni 1100 cm3, 400 meetri pikkusel ringil, eeskujuks Prantsusmaal ülipopulaarne samanimeline võidusõit. Järgmisel, 1993 aastal peeti juba Superkrossi sarja ja nii see asi käima läks. Algselt Pärnus ja selle ümbruses peetud Superkross kogus populaarsust ja võistlejaidki tuli väljaspoolt Pärnut ja ka sõidud toimusid Pärnust kaugemal.

Superkrossi jaoks läksid asjad pisut keerulisemaks aastatel 1996-1997, kui superkrossist kasvas välja autokrossi Eesti meistrisari. Sisuliselt läks osa sõitjaid rallikrossi, teised jäid sõitma autokrossi. Kuid asjad muutusid taas mõne aasta pärast.

„2000. aastal saime enda kätte Taali raja, millest sai meie kodurada. Superkrossi sari sai uue hingamise ise pean selle aja jooksul väga oluliseks just noorte sõitjate osalemist. Tippaegadel oli meil noorteklassis 19 osalejat ja oli ikka väga vinge vaadata, kuidas noored poisid vanematele meestele tuult alla hakkasid tegema. Janno Ligur alustas meie juures 9-aastasena oma karjääri, samuti Egon Kaur ja eks neid poisse, kes täna erinevatel aladel silma paistavad, on meil sõitnud palju. Osad neist sõidavad võimalusel ka täna superkrossi etappe kaasa,“ räägib Eiki Eriste.

Küsin Eiki Eriste käest, kas ma olen õigel teel, kui ütlen, et superkrossis on kolme sorti sõitjaid. Ühed on noored sõitjad ja algajad sõitjad, kes alustavad oma karjääri ja liiguvad siis edasi teistesse sarjadesse, ehk selle rühma puhul toimib superkross etteandja sarjana. Teised on nö elupõlised superkrossi sõitjad, kellele lihtsalt meeldib seal sõita ja kolmandad on aktiivselt ringraja, ralli või rallikrossi sarjades sõitvad võistlejad, kes käivad superkrossis nö kätt soojas hoidmas.

„Jah, laias plaanis see nii on. Eesmärk on olnud hoida sari odav ja seltskond, kes meil sõidab on üsna kirju. Sõidame hooaja jooksul nii lumel, jääl, asfaldil ja kruusal mees-mehe vastu ja kõik see annab hea ettevalmistuse mis iganes autospordialaga tegelevale sõitjatele,“ räägib Eiki Eriste.

Aastal 2012 osales superkrossi sarjas kokku 122 auto-ja motosportlast, 2013 aastal on superkrossi sarjas kavas 9 etappi, sõidetakse nii Taalis, Ohekatkus, Laitses ja Audrus. Esimene võimalus minna superkrossi kaema on 10. veebruaril Ohekatku rajal.

Lisainfo: www.superkross.ee

foto: Selle hooaja esimene etapp Valgerannas, foto: superkross.ee

EST RUS ENG

Üldinfo

Eesti Autospordi Liit on Eesti Autoklubi (13.10.1924-16.06.1940) ja Eesti Autoliidu (1947-1988) õigusjärglane ning nende tegevuse jätkaja. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA liige alates 11. oktoobrist 1991. a, omades FIA põhikirja art 3.1 kohaselt Rahvusliku Autoklubi staatust. EAL on Rahvusvahelise Autoliidu FIA poolt volitatud ainupädev autospordi ja autonduse edustaja Eesti Vabariigi territooriumil.

Autosport 2017

See on järjekorras juba 15. raamat sarjast „Eesti autosport“, olles üks pikema traditsiooniga spordiraamatuid Eestis. Raamat on pilguheit 2017. aastale Eesti autospordis, siit leiab kõigi alade põhjaliku hooaja kokkuvõtte nii eesti kui inglise keeles, statistikat ning hulgaliselt pilte.

Loodetavasti rõõmustab tänavune aastaraamat kõiki autospordisõpru nii Eestis kui välismaal.

Saadaval Apollos ja Rahva Raamatus ning EAL kontoris Mustamäe tee 4.

veebitehas